Viimase kuu jooksul on ujutud kaks vinget maailmarekordit, aga põhiline jututeema maailma kõikides basseinides on olnud rahvakeeli "dopingumängud", mis inglise keeles kannab nime Enhanced Games, kus sportlased tohivad kasutada kõiki sooritust parandavaid aineid.
Pärast pressikonverentsi toimus kõikides maailma basseinides plahvatus, kus hakati debateerima kas antud võistlus on eetiline, kas Gkolomeevi maailmarekord on ikka rekord ja muidugi miljon dollarit, mis kreeklane uue tippmargiga endale sai. Heaks näiteks on Adam Peaty võistlus Londonis, mis toimus mõned päevad pärast pressikonverentsi ja mis oli kõige kuumem teema? Muidugi Enhanced Games.
Eesti spordimeedias on seda üritust kajastatud, kuid päris palju detaile on jäänud presenteerimata, mille vea me parandame. Lisaks arutame kuidas "dopingumängud" on ujumise arengule tegelikult kasulik mõõduvõtt ja mõistagi toome välja ohukohad.
Rahvusvaheline alaliit reageeris tugevalt
Mõned nädalad pärast "dopingumängude" pressikonverentsi tegi Rahvusvaheline Ujumisliit (AQUA) avalduse, kus seisis, et kõik isikud, kes on ühel või teisel kujul seotud Enhanced Games võistlusega ei ole lubatud osalema rahvusvahelistele mõõduvõttudele. Ei ole kuigi üllatav avaldus AQUA poolt, sest Gkolomeevi "maailmarekord" sai pööraselt palju tähelepanu ning nad kuuluvad Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) alla, kelle suurim rahalehm on olümpiamängud.
Siiski meenutab see aastat 2018, kui Ukraina ärimees tuli lagedale ideega korraldada International Swimming League (ISL). AQUA esialgses avalduses seisis, et kõik sportlased, kes võtavad ISL-ist osa võivad jääda ilma võimalusest startida isegi olümpiamängudel. ISL eksisteeris kolm hooaega, osalesid peaaegu kõik maailmatipud ja tagatipuks läksid sportlased eesotsas Katinka Hosszuga kohtusse, et võidelda ebaõigluse eest, mis AQUA tekitas.
Arusaadavalt tunneb rahvusvaheline alaliit survet, sest rahakott on Enhanced Games asutajatel põhjatu ning olgem ausad, raha on sportlastele ikkagi väga tugev motivaator. Kuidas on erinevad maailma ujumistipud reageerinud avalikult - väga negatiivselt. Ujumise suurim staar Leon Marchand kirjutas Instagramis "This is just sad" (toim.- see on lihtsalt kurb). Rootslanna Sarah Sjöström näitas video abil kuidas blokeerida Enhanced Games Instagrami leht. See reaktsioon ei ole üllatav, aga kardinate taga on maailma tippujujad võrdselt kahes leeris ehk on neid, kes huviga jälgivad seda ettevõtmist ja teised, kes ei taha midagi kuulda "dopingumängudest".
Hetkel koosneb Enhanced Games ainult ujujatest. Esimesena hüppas pardale kahekordne 100 m vabaujumise maailmameister James Magnussen, aga ta oli võistlusspordist eemal seitse aastat ning comebackil sai kirja poole lühemal maal ainult 22,73. Seejärel liitus mullu Euroopa meistriks tulnud ja olümpiamängude finaalis ujunud Kristian Gkolomeev, kes ainult kaks nädalat kasutades sooritust parandavaid aineid ujus kahe sajandikuga üle maailmarekordi tulemusega 20,89. Liitunud on nüüd ka ukrainlane Andrii Govorov, kes on 50 m liblikujumise maailmarekordimees.
Kui eelmainitud sportlased on kõik vanemad kui 30 eluaastat, siis tiimi on hüpanud bulgaarlane Josif Miladinov, kes on alles 21-aastane. Ta ujus 100m liblikujumises Tokyo mängude finaalis ja võitnud EMilt ka hõbemedali. Saab olema põnev jälgida, et kuidas nooremas eas sportlane tulemuste redelil ronima hakkab ja kas üldse hakkab.
Raha on suurim motivaator
Suurim asi mida ei saa Enhanced Games tegijatele ette heita on see, et rahaliselt hoolitsevad nad sportlaste eest suurepäraselt. Tõsi, iga sportlane ei saa mängudele, aga nagu avaldati pressikonverentsil, siis terve järgmise aasta hakkavad toimuma ka erinevad kvalifikatsioonivõistlused.
Kui palju nad sportlastele maksavad? Ujumises on järgmisel aastal kavas 50- ja 100 m vaba- ning liblikujumine. 50 m vabaujumise maailmarekordi ületamisel ootab miljoni dollari suurune tšekk. Sama kehtib ka kergejõustikus 100 meetri sprindi kohta. Ülejäänutel distantsidel sh tõstmises ootab maailmarekordi ületajaid 250 000 dollarit. Lisaks saavad kõik osalejad 100 000 dollari suuruse osalustasu ning igakuise stipendiumi, mis on väidetavalt 10-30 tuhande dollari vahel.
Tuues võrdluseks olümpiamängud, siis sportlastele on ettenähtud 0 preemiat, kuigi ROK kraabib tele- ja reklaamiõigustega kokku miljardeid. Jah, enamikel riikidel on ettenähtud kindel summa kui sportlane peaks jõudma esikolmikusse, kuid spordivõistlus, kus atleetide pealt teenitatakse miljardeid dollareid ilma nendele maksmata on silmakirjalik.
Heaks näiteks on Gkolomeev. Ujunud neljal erineval olümpial, kuulunud maailma absoluutsesse paremikku ja reeglina alati finaalis. Jah, MM ja OM medaleid ta ei võitnud, kuid ujudes finaalis oled maailma tipus. Vaevu tuli ta ots otsaga kokku. Nagu ujuja naine avalikult kirjutas, siis Gkolomeev tegi ärilise otsuse, kui otsustas liituda Enhanced Games tiimiga ja kindlustas enda perekonna rahalist seisu. Kas saab seda sportlasele pahaks panna?
Ilmselt tulevikus saavad "dopingumängud" olema ahvatlevad eelkõige nendele sportlastele, kes MMil ja OMil on finaali piiri peal või napilt medalitelt väljas. Need ujujad, kes teenivad aastas üle miljoni ei ole ülemäära palju, ehk 10 sportlast maailmas, aga see nõuab minimaalselt olümpiavõitja staatust, kus on võimalus reklaamilepingutega taskud raha täis toppida.
Kui ohutu kogu ettevõtmine on?
Suurim kriitikanool Enhanced Games suunas on olnud selle ettevõtmise ohutus, sest tarbitakse tavavõistlusel keelatud aineid. Ja samuti sõnum, mis saadetakse noortele sportlastele üle kogu maailma, et keelatud ainete võtmine on normaalne ja lahe.
Alustame sellest, et kõik sportlased, kes liituvad dopingumängudega, siis neile määratakse doktor. Tehakse pealaest jalatallani tervislik ülevaatus, mis ei ole kiire 10-minutiline inspektsioon, kus küsitakse, et kas kuskilt valutab. Analüüside põhjal pannakse kokku programm ainetega, mida sportlased hakkavad arstide valvsa pilgu all võtma ning iga perioodi tagant käima ka ülevaatustel.
Üks vale arusaam on see, et sportlased võtavad terve aasta sooritust parandavaid aineid. Tegelikult on see kolme või neljakuune programm ja seejärel teevad pausi. Teine vale arusaam on see, et nad tarbivad keelatud aineid. Kuna kogu tegevus toimub USA-s, siis seal on lubatud tavainimesel kliinikusse astuda ja kõiki neid aineid tarbida. Kui Maailma Antidopingu Organisatsioon (WADA) mängib jumalat ja ütleb, et seda tohib kasutada ja seda mitte, siis need mängureeglid kehtivad tiitlivõistlustel, aga ka seal on süsteemis suuri vigu, milleni me jõuame veidi hiljem.
Kuna kõik osalevad ujujad on ametlikult teatanud enda karjääri lõpetamisest, siis neil ei olegi kavatsust naasta nö. tavavõistlustele. Nende eest hoolitsetakse nii rahaliselt kui ka meditsiiniliselt maailma tippklassi vääriliselt ja neil puudub igasugune motivatsioon minna tagasi. Nad ei riku ühtegi reeglit ega seadust, vaid on valinud kasutada sooritust parandavaid aineid nagu testosteroon, mis on 40+ vanuses meestel väga populaarne abivahend, et parandada eelkõige elukvaliteeti.
Kui ohutu kogu ettevõtmine on?
Suurim kriitikanool Enhanced Games suunas on olnud selle ettevõtmise ohutus, sest tarbitakse tavavõistlusel keelatud aineid. Ja samuti sõnum, mis saadetakse noortele sportlastele üle kogu maailma, et keelatud ainete võtmine on normaalne ja lahe.
Alustame sellest, et kõik sportlased, kes liituvad dopingumängudega, siis neile määratakse doktor. Tehakse pealaest jalatallani tervislik ülevaatus, mis ei ole kiire 10-minutiline inspektsioon, kus küsitakse, et kas kuskilt valutab. Analüüside põhjal pannakse kokku programm ainetega, mida sportlased hakkavad arstide valvsa pilgu all võtma ning iga perioodi tagant käima ka ülevaatustel.
Üks vale arusaam on see, et sportlased võtavad terve aasta sooritust parandavaid aineid. Tegelikult on see kolme või neljakuune programm ja seejärel teevad pausi. Teine vale arusaam on see, et nad tarbivad keelatud aineid. Kuna kogu tegevus toimub USA-s, siis seal on lubatud tavainimesel kliinikusse astuda ja kõiki neid aineid tarbida. Kui Maailma Antidopingu Organisatsioon (WADA) mängib jumalat ja ütleb, et seda tohib kasutada ja seda mitte, siis need mängureeglid kehtivad tiitlivõistlustel, aga ka seal on süsteemis suuri vigu, milleni me jõuame veidi hiljem.
Kuna kõik osalevad ujujad on ametlikult teatanud enda karjääri lõpetamisest, siis neil ei olegi kavatsust naasta nö. tavavõistlustele. Nende eest hoolitsetakse nii rahaliselt kui ka meditsiiniliselt maailma tippklassi vääriliselt ja neil puudub igasugune motivatsioon minna tagasi. Nad ei riku ühtegi reeglit ega seadust, vaid on valinud kasutada sooritust parandavaid aineid nagu testosteroon, mis on 40+ vanuses meestel väga populaarne abivahend, et parandada eelkõige elukvaliteeti.
Muidugi me ei tea kuidas need ained võivad mõjuda pikaajalises vaates ja see kindlasti on üks suurimaid ohte. Samas see ei ole kuskil pimedas keldris ainete tagumikku süstimine, vaid kõrgelt hinnatud doktoride käe all toimuv protsess. Mõistagi vaatavad noored sportlased seda kõike pealt suure huviga ja võivad tunda ahvatlust, aga kas kinodes ja televiisoris näidatavad tulistamised, narkootikumid ei ole halb eeskuju?
Kas kihlveokontorite lõputud reklaamid spordimaastikul ei juhata inimesi hasartmängusõltuvuse teele? Kas reklaamid suhkrust pungil toodetest ei mõjuta noori? Lihtne on rünnata midagi, aga samas meie ümber maailmas on igapäevaselt nii palju tooteid mida reklaamitakse kordades rohkem ja on meie tervisele palju ohtlikumad. Kõik on perspektiivi küsimus.
Kuidas see kõik ujumise kasulik on?
Jõuame lõpetuseks pealkirjas esitatud hüpoteesini, et Enhanced Games on ujumise arengule kasulik mõõduvõtt. Siinkirjutajal on "dopingumängude" vastu lihtsalt sportlik uudishimu, sest see on midagi teistsugust ja selgelt ujub süsteemile vastu. Igaühel on pea kaela küljes ja teeb ratsionaalse valiku, et kas see ettevõtmine on hullus, lahe idee või midagi vahepealset.
Võtame korra hüpoteetilise olukorra, kus Eesti sportlane on olnud väga tubli. Olnud tiitlivõistluste finaalis, saab Eesti Olümpiakomiteelt (EOK) B-kategooria toetust (3250€ / kuus), kuid mõistab, et realistlikult tal medalit võita ei ole võimalik. "Dopingumängudega" saab ta võimaluse rahaliselt kindlustada enda tulevik ja kuigi maine võib saada löögi, siis maine arveid ei maksa. Teame tohutult palju näiteid Eesti spordist, kus sportlane on maailma tipus, aga pärast karjääri on tootval tööl. See ei ole mingi häbiasi, vaid pigem spordi pahupool millest ei taheta väga rääkida.
Enhanced Games lipulaev on hetkel ujumine ja see toodab internetis tohutult palju klikke ujumise kasuks. Ei ole olemas halba reklaami. Mulle on kirjutanud ka spordikauged inimesed ja küsinud "dopingumängude" kohta, sest ujuti juu ikkagi maailmarekord. Jah, see ei ole ametlik, aga Gkolomeev saab siiski öelda, et on läbi aegade kiireim mees. Ujumise tiitlivõistlused ei saa seetõttu rohkem vaatamisi, aga ujumisest räägitakse aasta vältel palju rohkem, mis on spordialale pigem kasulik. Praegu oleme siiski olukorras, kus ujumisest maailma mastaabis räägitakse heal juhul kord aastas.
Kahtlemata tõmbab Enhanced Games edasi liikudes rohkelt tähelepanu praeguse spordisüsteemi kitsaskohtadele. Olematu tasu tiitlivõistlustel ja eelkõige olümpiamängudel. Väga paljud praegused maailma tippujujad kasutavad WADA poolt keelatud aineid. Lihtsustatuna on võimalik saada arsti poolt eriluba, et "õlg valutab" ja saab selle parandamiseks kasutada keelatud ainete nimekirjas olevat toodet. Kuna terviseandmed on delikaatsed, siis neid avaldata ei tohi ja ükski tippujuja ei tahagi, aga on lekkinud erinevad andmed, kus eriti USA koondise sportlased kuritarvitavad neid pööraselt palju. Aga ka teised riigid. Kas see on võrdne mänguväli?
Kokkuvõttes on sport meelelahutus ja seda Enhanced Games ka pakub. Muidugi on ka neil rahaline eesmärk ehk müüa tavainimestele sooritust parandavaid tooteid, kuid seda rahastavate inimeste peamine sissetulek on nii suur, et neil on reaalne võimalus konkureerida olümpiamängudega.
Meenutame, et kaasaegsete olümpiamängude eel 1896 aastal oli samuti palju kriitikat ning poleemikat. Paljud avaldasid arvamust, et antud spordivõistlus ei ole ajakohane toonasele modernsele ühiskonnale. Kõlab naljakalt eksole. Samuti heideti ette ürituse maksumust ja võimekust see kokku panna.
Kas spordis on kohta keelatud ainetel? Absoluutselt mitte, aga nagu eelpool välja toodud, siis süsteemi on võimalik petta ning mitte ainult sel moodusel. "Dopingumängud" ei varja enda tegevust, vaid teevad seda läbipaistvalt ning sportlastele ahvatleva rahapakiga. Nad ei riku mitu ühtegi seadust ega reeglit - seda spordivõistlust ei tohi ega peakski kõrvutama olümpiamängudega. Mänguväli ja reeglid on teistsugused ning tänapäeva ühiskonnas ei ole teemat, mis ei tekitaks vastakaid arvamusi. Päeva lõpuks on seal osalevatel treeneritel ja sportlastel vaba voli teha seda, mida nemad õigeks peavad!