Euroopa U18 vanuseklassi meistrivõistlustel on Eesti koondisel selja taha jäänud neli võistluspäeva, kaks on veel ees ootamas. Esitused on eestlastel olnud suuresti üles-alla, kuid Egle Salu hõbemedal tõstab rohkelt koondise aktsiaid.
18-aastane Salu võitis 50 meetri rinnuliujumises hõbemedali, aga finaalist saaks kirjutada kaasahaarava näidendi. Eestlanna juhtis 25 meetri peal kindlalt, aga siis hakkasid tõusma ujujad, kes on tugeva 100 meetri taustaga. Eelkõige leedulanna Smilte Plytnykaite, kes läks finaalile vastu valitseva meistrina.
Finišiseina lähenedes hoiab Egle endiselt liidrikohta. Võib lausa väita, et eestlanna juhtis finaali 49 meetrit ja 90 sentimeetrit. Isegi viimast tõmmet tegi Egle esimesena, aga leedulanna phelpsilik finiš viis tema käed esimesena vastu seina. Euroopa meistriks tunnistati Plytnykaite ajaga 31,16, Salule hõbemedal vaid kolme sajandikulise kaotusega. Olgu märgitud, et kogu esikolmik mahtus ühe kümnendiku sisse.
Eesti ujujad on varasemalt teeninud viis individuaalset hõbemedalit. Napimast napilt jäi kuldmedalist ilma ka Martin Liivamägi 2006. aastal. Toona jäi tema ja võidumehe vahele 14 sajandikku, aga distantsiks oli 200 meetrit kompleksi.
Kuigi Salu läks võistlustele vastu edetabeli liidrina ning ka tema eelringide tulemus (30,98) oleks toonud võidu, siis on hõbemedal siiski võit. Konteksti vaadates tuleb mainida, et inidividuaalselt on juunioride EMil võidutsenud vaid Eneli Jefimova. Teiseks, enamus ajast treenib Salu üksinda Rakveres ehk kui ta järgmisel sügisel USAsse siirdub, siis on tal rohkelt ruumi areneda.
Juunioride EMil ootab Salu veel ees 100 m rinnuliujumine. Poolfinaalis ujumine ei tohiks paberi peal väga keeruline saavutus olema. Finaal nõuab ilmselt isikliku rekordi (1:09,39) kohendamist, kuid olenemata 100 meetri distantsi tulemusest on Salu juba oma ära teinud.
Randväli poolfinaal ja Kesküla soliidne minek
Salu medal on Eesti koondise esitused liigitanud õnnestumiste kategooriasse ja enda taseme on välja ujunud ka Maari Randväli ja Siim Kesküla. Kuigi Randväli 50 m selili sprint ebaõnnestus, siis õnnestus tal poolfinaali murda neli korda pikemal distantsil ja ujus isikliku rekordi lähedase aja. Lisaks on teda ees ootamas veel 100 m seliliujumine, kus poolfinaali pääsemine on enam kui tehtav.
Kesküla on isiklikke rekordeid nihutanud 50- ja 200 m vabaujumises. Lühemas sprindis jõudis ta isegi poolfinaalkoha nimel ümberujumisse, aga pidi napilt suu õhtusest ujumisest puhtaks pühkima. Õnneks midagi jäi ka pihkude vahele, eelringis isiklik rekord 22,99 ja seejärel 22,76.
Meesjuunioride liidrit ootab veel ees 100 m vabaujumine. On ta teateujumistes mitmel korral seda juba ujunud ning ajad on isikliku rekordi (50,69) kandis. Sega teateujumises sai ta kirja isegi 50,67, kuid seda ametlikult ei tunnistata, sest tegemist oli sega teateujumisega. Individuaalselt on 100 m vabaujumine kavas laupäeval ja praegu on Kesküla minek olnud tõusvas joones.
Ülejäänud koondisel on käed-jalad tööd täis, et ujuda välja enda hooaja tippmargid või isiklikud rekordid. Kirke Madar suutis isikliku rekordi kätte saada 100 m vabaujumises ja Airon Pajula 200 m vabaujumises.
Joonistub välja selge tendents, et ujujad, kes on terve aasta vältel taga ajanud Euroopa juunioride meistrivõistluste normatiive, siis püss hooaja kõige tähtsamal võistlusel ei paugu. Mitmel korral paari kuu jooksul olla elu parimas vormis on keeruline, aga samas see on treenerite ja ujujate teadlik valik. Nagu ka U23 EMi puhul sai märgitud, et vormitõusule ei aita kaasa Eesti meistrivõistluste toimumine vähem kui kaks nädalat enne hooaja põhistarti, eriti kui teha väga palju võistlusstarte.
Positiivse poole pealt saab välja tuua, et kaks võistluspäeva on veel jäänud ning võimalik panna võistlustele positiivne punkt, isegi kui seni stardid on ebaõnnestunud. Samas saavad järgmisel aastal seal osalevad ujujad ning nende treenerid väärtuslikku tagasisidet, et mida tuleks võistlus- ja treeningplaani koostades kindlasti vältida, kui on soov olla just juunioride EMil tippvormis.