Otse põhisisu juurde

EESTLASED MM AJALOOS: Liivamägi murdis 2007. aastal Eesti meesujujate needuse


2025. aasta ujumise maailmameistrivõistlused Singapuris algavad 27. juulil. Selle puhul toob PriitSwim terve nädala jooksul killukesi Eesti ujujate säravatest esitustest läbi ajaloo. 2007. aastal Melbourne's peetud MMil lennutas 18-aastane Martin Liivamägi end uuele tasemele ja murdis needuse. 

Enne Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal oli MMil meesujujatest startinud vaid Ivar Stukolkin. Sinimustvalge lipu all oli esimene mees (1994) Indrek Sei ja alates 2001. aasta MMist on ujujaid lisandunud omajagu.

Meesujujate käsi ei olnud enne 2007. aasta tiitlivõistlust väga hästi käinud. Parimaks tulemuseks oli Vladimir Labzini 19. koht 2001. aasta MMil Fukuokas. Aga poolfinaal ehk 16 parema sekka ujumine oli jäänud Eesti meestele kättesaamatuks. 

2005. aasta MM oli Eestile suurepärane, sest Jana Kolukanovast sai läbi aegade esimene individuaalala finalist. Meeste parimaks jäi Aleksandr Baldini 21. koht 200 m rinnuliujumises. Nädal enne MMi ujus äsja 17-aastaseks saanud Martin Liivamägi juunioride EMil 200 m kompleksujumises finaali (8. koht) ja pälvis aasta hiljem samal mõõduvõtul hõbemedali ajaga 2:03,67. Tähtis oli see aeg seetõttu kuna aasta varem toimunud MMil oleks see tulemus toonud poolfinaalkoha.

Kui viimasel 20 aastal oleme harjunud, et ujumise MM toimub reeglina juulis või augustis, siis Melbourne MM 2007. aastal toimus märtsikuu lõpus. 74 meest hüppas 200 meetri kompleksujumise eelringides vette ja nende seas ka Martin Liivamägi.

Liivamägi murdis needuse

Kahe aastaga oli 200 m kompleksujumise tase tõusnud silmnähtavalt. Kui 2005. aastal viis poolfinaali aeg 2:04,69, siis kaks aastat hiljem oli 16 parema sekka vaja ujuda välja 2:02,30. 18-aastane Liivamägi oli Eesti läbi aegade noorim meesujuja, kes individuaalalal MMil kunagi startinud oli, kuid barjääride alistamine vanust ei küsi. 

Urmas Jaamuli näpunäidete järgi harjutanud Liivamägi põrutas eelringides rahvusrekordi 2:01,37 ja edenes 10. ajaga poolfinaali. Esimene Eesti meesujuja oli lõpuks eelujumistest edasi pääsenud. “Treener uskus, et ujun alla 2.02, ise lootsin saada aega alla 2.03,” kommenteeris Liivamägi enda sooritust 18 aastat tagasi Eesti Päevalehele. 

Liivamägi uus tipptulemus tähendas ka aasta hiljem toimunud Pekingi olümpiamängude A-normatiivi alistamist. “Kõige tähtsam on muidugi olümpianorm, selle täitmine võttis pinged maha. Saan rahulikult Pekingiks valmistuda, järgmisel aastal pean näitama vaid B-normi (2.05,65 –toim.)," selgitas ujuja. 

Poolfinaalis ujus eestlane kõrvuti Ameerika superstaari Ryan Lochtega, kes karjääri lõppedes võitis 12 olümpiamedalit. Kokkuvõttes pälvis Liivamägi 14. koha tulemusega 2:02,39. Maailmameistriks krooniti kokku seitse kuldmedalit pälvinud Michael Phelps, kes viis ilmarekordi 1:55,84 pealt 1:54,98ni. 

“Alustasin liiga kiiresti ja tõmbasin veidi kinni,” tunnistas enne poolfinaali bussiga tund aega liiklusummikus konutanud ujuja. “Kõrvalrajal oli ameeriklane Ryan Lochte, kes on ikka maailmaklassi poiss. Kui ta eest ära kaduma hakkas, tahtsin ka kohe juurde panna.”

Ajalooliseks osutus Liivamägi jaoks ka kaks aastat hiljem Roomas toimunud MM. Taas poolfinaalukse lahti muukinud eestlane alistas kahe minuti piiri (1:59,95) ja on tänase päevani ainuke, kes selle tähiseni jõudnud. See sillutas tee Daniel Zaitsevile ja Kregor Zirkile, kes on Liivamägi kõrval ainsad MMil 16 parema sekka jõudnud Eesti meesujujad. 


POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.