Otse põhisisu juurde

JUBA HOMME! Mis tulemused tähendaksid Kregor Zirki jaoks edukat comebacki?


Viimati mullu detsembris ametlikul ujumisvõistlusel startinud Kregor Zirk lõpetab reedel enam kui 10 kuud kestnud võistluspausi. Hollandis peetaval mõõduvõtul kastab eestlane varbad vette ka enda põhialadel, kuid mis tulemused tähistaksid olümpiafinalisti jaoks edukat comebacki?

Enne analüüsi juurde sukeldumist. 24.-26. oktoobrini Hollandis peetav mõõduvõtt on kohalikele oluline võistlus, sest selguvad lühiraja EMile pääsejad. Lisaks Zirkile hüppavad vette ka mõned välismaa superstaarid nagu olümpiavõitjad Tom Dean ja Duncan Scott, kuid suurem osa koosneb ikkagi hollandlastest.

Eelringidest pääseb finaali minimaalselt kaheksa hollandlast ja maksimaalselt kaks välismaalast. Finaalis kasutatakse 10 rada. Heites pilgu stardinimekirjadele, siis ei saa Zirkil finaali pääsemisega mingeid probleeme olema ning suurim duell toimub eestlasel iseenda ja stopperiga. 

26-aastane ujuja on startimas 100-200-800 m vaba- ja 200 m liblikujumises. Väikese mööndusega tuleb mainida, et 800 meetri distantsi sees läheb ta suure tõenäosusega püüdma head aega 400 meetri vabaujumises, sest nendest viimane on üks Zirki põhialadest. Kuna ajakava poolest "õige" 400 m vaba- ja 200 m liblikujumine kattuvad, siis tuleb leidlik olla. 

Mis tulemused tähendaksid edukat comebacki?

Edukas tulemus on võrdlemisi suhteline ning tähendab kõigi jaoks midagi erinevat, aga meie üritame seda vaadelda mitme erineva nurga alt. Kuhu maanduks ta potentsiaalselt maailma tippujujate konkurentsis, mis tulemused oleksid võrdväärsed samal ajal toimuva MK-etapi poodiumiga. Lisaks vaatame lühiraja EMi suunas ja analüüsime eurooplaste tulemusi tänavusel hooajal ning selle põhjal saame järeldada, et mis aegu suudaks Zirk hooaja esimesel võistlusel näidata.

Kõige olulisemad numbrid on seotud 200 meetri liblikujumisega, sest see on primaarne distants. Tuues võrdluse MK-etappidega, siis poodiumile pääsemiseks tuli esimesel etapil ujuda 1:52,06 ja teisel etapil 1:51,53. Isegi kui võtame veel sammu tagasi, siis aeg alla 1:53 tähendaks väga kõrget taset hooaja varajases faasis. 

Eelmisel aastal alustas Zirk oktoobris hooaega 1:54,10ga. Samas nädal hiljem ujus juba 1:52,58 ning detsembris toimunud lühiraja MMil sai kirja Eesti rekordit tähistava 1:50,39. Ka selle põhjal on pluss 3-4 sekundit isikliku tippmargiga võrreldes väga positiivne algus. Ääremärkusena tuleb lisada, et Hollandis teiste meeste isiklikud rekordid on väga tagasihoidlikud, mis ka võib aega mõjutada.


Tänavu on maailmas 1:53 piiri alistanud kuus meest ja 1:54st saanud jagu kümme ujujat. Väga positiivseks võikski lugeda Zirki puhul 1:54 barjääri jagu saamisest ning kui aeg peaks olema veelgi kiirem, siis see on ainult boonus. Ka lühiraja EMi silmas pidades on eurooplased see hooaeg vähemalt seni olnud võrdlemisi tagasihoidlikud. 

Noe Ponti (1:49,32) on ainsana jagu saanud 1:50 piirist, kuid tema startimine sel alal lühiraja EMil on 50-50 võimalustega. Sealt edasi tuleb tükk tühja maad ja talle järgnevad Federico Burdisso (1:52,06), Alberto Razzetti (1:52,68) ja Krzysztof Chmielewski (1:53,15). Euroopas on tänavu 1:54 piiri alistanud viis sportlast, mis veelgi kinnitab fakti, et sellesarnane tulemus tähendaks absoluutset tippklassi. 

Kuidas läheb vabaujumises?

Vabaujumised ehk 100-200-400 meetri distantsid reedavad erinevaid teadmisi. Põnevaim on 400 meetri ujumine, mis annab hea ülevaate Zirki vastupidavusest. 100 meetrit ütleb tema sprindivõimekuse kohta, aga ujumistulemusi analüüsides on alati vaja mõista konteksti. Kas keskmaa ujuja, nagu Zirk on, peab oktoobris olema elu parima sprindikiirusega? Ei pea. 

Mullu viis Zirk 400 m vabaujumise Eesti rekordi 3:40,60ni. Euroopas on tänavu sellest ajast kiiremad olnud vaid kolm sportlast. Aeg 3:43-3:44 oleks väga positiivne märk, et vastupidavus on heal tasemel. Euroopa hooaja kuuenda mehe aeg on näiteks 3:43,03 ja seitsmenda 3:45,08. 

200 meetri vabaujumises ei ole eurooplased see hooaeg veel suurt tulevärki näidanud. Võttes aluseks tänavuse hooaja edetabeli ja Zirki viimaste aastate tulemused, siis aeg 1:44 sees oleks väga viisakas sissejuhatus. Eesti rekord on numbritega 1:42,97. 100 meetri vabaujumises on veidi mõttetu "head tulemust" ennustada, sest antud distants on täiend teistele ja aja olulisus ei ole nii primaarne. 

Edukas comeback oleneb ka teistest komponentidest. Väga oluline on lihtsalt naasta võistluskarusellile, sest olles ligi aasta sellest eemal, siis pisikesed detailid tuleb taas meelde tuletada ning ämblikuvõrgud maha raputada. Oluline on kogeda seda mõnusat närvipinget, mis stardipuki taga tekib ja seda omaks võtta. Lõppkokkuvõttes on tegemist sammuga Euroopa lühiraja meistrivõistluste suunas, mis leiab aset 2.-7. detsembrini. 

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.