Otse põhisisu juurde

"Kartsin suuremat haamrit!" Zirk näitas põhialal väga head kiirust


Rotterdamis jätkuval kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel kümnekuulise võistluspausi lõpetanud Kregor Zirk näitas põhialal head aega ja tõusis Euroopas viie kiireima mehe hulka. 

Avapäeval 400 m vabaujumises 3:43,71 kirja saanud Zirk oli teisel võistluspäeval aktsioonis enda põhialal ehk 200 meetri liblikujumises. 

Eelringidest parima ajaga 1:56,22 finaali pääsenud eestlane vajutas finaalis esimesest meetrist jala gaasipedaalile ning enam tagasi ei vaadanud. 100 meetri pöördes oli Zirki edu konkurentide ees ligi viis sekundit ja finišiseina puudutas ta tulemusega 1:53,43. 

"Päris okei ujumine, kartsin isegi suuremat haamrit," olid Zirki esimesed sõnad pärast finaalujumist. "Enne ujumist olin enda jaoks paika pannud, et aeg alla 1:54 on hea ning aeg alla 1:53 väga hea. Seda loogikat järgides täitsa hea ujumine."

"Lühirajal on pööretele pihta saamine väga tähtis, sest pöördeid on palju ning seal võib võita ja kaotada aega ning kindlasti on see koht, kus saan juurde panna. Samas praeguses hooaja faasis on see väga normaalne ning ideaalselt peavad asjad klappima tiitlivõistlusel," lisas Eesti parim meesujuja. 

Kõrgest klassist tulemus tõstab Eesti rekordimehe jooksvas Euroopa hooaja edetabelis viiendaks. Mullu alustas Zirk sel alal hooaega tulemusega 1:54,10 ning ujus toona detsembris tänaseni kehtiva Eesti rekordi 1:50,39. 

Zirki nimel on 200 m liblikujumises nüüd lausa 42 Eesti kõigi aegade kiireimat tulemust. Sellist dominantsust ühel alal ei ole ühelgi teisel Eesti ujujal ette näidata. Rotterdamis stardib Zirk veel 200 m vabaujumises. 

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.