EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED · UJUMINE
Ujumise EM
2028
2028. aasta pika raja EM-i kõige värskem info, kvalifikatsiooninormatiivide staatus ja Eesti ujujate saavutused alates 1954. aastast.
Mida teame 2028. aasta EM-ist?
2028. aastal on kavas järjekordsed pika raja ehk 50 meetri basseini Euroopa ujumise meistrivõistlused. 2026. aasta oktoobri lõpu seisuga ei ole võistluste uut toimumiskohta ega täpseid kuupäevi avalikult kinnitatud.
Algselt oli 2028. aasta Euroopa veespordi meistrivõistluste korraldajana kavandatud Kaasan Venemaal. Euroopa Aquatics teatas 2026. aasta oktoobris, et Kaasani korraldusõiguse rakendamine lükatakse edasi, võimaliku uue aastana mainiti 2030. aastat. Seetõttu ootame Euroopa alaliidult infot 2028. aasta korralduse kohta.
2028. aasta kvalifikatsiooninormatiivid
Eesti Ujumisliit ei ole 2028. aasta EM-i A- ega B-normatiive veel avalikustanud.
A-NORMATIIV
Veel avaldamata
Meeste ja naiste alade A-taseme ajad lisatakse pärast Eesti Ujumisliidu ametlikku teadet.
B-NORMATIIV
Veel avaldamata
B-taseme ajad ja nende alusel võistlustele pääsemise tingimused ei ole veel kinnitatud.
Eesti ujujad Euroopa meistrivõistlustel
Eesti ujumise EM-ajalugu ulatub 1954. aastasse. Selle aja jooksul on Eesti sportlased osalenud nii NSV Liidu koondises kui ka pärast taasiseseisvumist sinimustvalge lipu all. Mõlemad ajastud väärivad tähelepanu, kuid medalistatistika puhul on oluline neid eristada.
Iseseisva Eesti koondisele on 50 meetri basseini Euroopa meistrivõistlustelt tulnud kaks medalit: Triin Aljandi 2012. aasta hõbe ja Eneli Jefimova 2024. aasta kuld. Enne taasiseseisvumist jõudsid NSV Liidu koondise koosseisus EM-i poodiumile Ulvi Voog, Eve Uusmees, Veiko Siimar ja Kaire Indrikson. 1958. aastal kuulusid Voog ja Uusmees samasse hõbemedali võitnud teatenelikusse.
Endel Pressi 1500 m vabaujumine
Eesti ujujate osalemine Euroopa meistrivõistlustel algas juba nõukogude perioodil. Esimese eestlasena osales EMil Endel Press, kes 1500 m vabaujumises saavutas viienda koha. 72 aastat hiljem on see endiselt Eesti meesujujate parim individuaalne tulemus ning Press on ka seni ainuke Eesti ujuja, kes 1500 m vabaujumises EMil startinud.
Voogi ja Uusmehe ühine hõbe
Ulvi Voog ja Eve-Mai Uusmees aitasid NSV Liidu naiskonna 4 × 100 m kombineeritud teateujumises EM-hõbedale. Uusmees läbis rinnuli etappi ja Voog oli ankrunaine, tugevale Hollandile kaotati 1,3 sekundiga. Eelringides ujus ka kolmas eestlanna - Anne Tippel. Individuaalselt saavutas Voog neljanda koha 400 m vabaujumises ja Uusmees viienda koha 200 m rinnuliujumises.
Veiko Siimari hõbe
Kaks aastat varem Rooma olümpia finaalis ujunud Veiko Siimar kuulus NSV Liidu 4x100 m kombineeritud teatenelikusse, mis võitis EMil hõbemedali.
Kaire Indriksoni kaks medalit
Pärast Siimari ujumist EMil tuli oodata 15 aastat kuni eestlane taas läbi tiheda NSV Liidu koondise sõela läbib. Kaire Indrikson teenis koondisega hõbemedali kombineeritud teateujumises, 15-aastane eestlanna ujus avavahetuses selili. Individuaalselt lõpetas ta 100 m seliliujumise kolmandana, mis tähendas Eesti ujujate esimest individuaalset medalit. Paar nädalat hiljem ujus ta Leningradis Eesti rekordiks 1:05,09, mis püsis rahvusrekordina ligi 31 aastat ja ületati alles aastal 2008.
Triin Aljandi hõbe
Esimese medali sinimustvalge all tõi Eestile Triin Aljand, kelle tädi on muide Indrikson. Debrecenis ujutud 25,92 tõi hõbemedali, kiirem oli ainult ujumismaailma superstaar Sarah Sjöström. Aljandi aeg püsib 14 aastat hiljem ka Eesti rekordina. Samal EMil lõpetas veel neljandana 50 m vabaujumises, medal jäi kaheksa sajandiku kaugusele.
Eneli Jefimova Euroopa meister
Järgmist medalit ootas Eesti 12 aastat, aga järgmine oli kuldne. Belgradi kuumas välibasseinis peetud võistlusel võitis Eneli Jefimova 100 m rinnuliujumise kindlalt. EM toimus poolteist kuud enne Pariisi olümpiamänge, kus Jefimova mäletavasti jõudis finaali. Belgradi 100 m rinnuli finaalis ujus ka Maria Romanjuk, kes teenis viienda koha. Kunagi varem ei olnud kaks Eesti ujujat, ühes EM finaalis ujunud.
Pariisis kaks neljandat kohta
Viimasel EMil tõusis Eesti koondise suurimaks täheks taas Eneli Jefimova pälvis. Ta ujus 100 m rinnuli poolfinaalis Eesti rekordi 1:05,78 ja saavutas finaalis neljanda koha. Medal jäi viie sajandiku kaugusele. Poole lühemal maal oli ta taas medalikonkurentsis, aga tihedas finišiheitluses tuli taas leppida viie sajandikulise kaotuse ja neljanda kohaga.
Eestlaste EM-finaalid läbi aegade
| AASTA | UJUJA | ALA | AEG | KOHT |
|---|---|---|---|---|
| 1954 | Endel Press | 1500 m vaba | 19:17,6 | 5. |
| 1958 | Ulvi Voog | 400 m vaba | 5:13,8 | 4. |
| 1958 | Eve-Mai Uusmees | 200 m rinnuli | 2:56,3 | 5. |
| 1958 | Ulvi Voog | 100 m vabalt | 1:06,4 | 7. |
| 1977 | Kaire Indrikson | 100 m selili | 1:05,25 | 3. |
| 1977 | Kaire Indrikson | 200 m selili | 2:21,06 | 6. |
| 1983 | Ivar Stukolkin | 200 m vaba | 1:52,30 | 8. |
| 2000 | Indrek Sei | 50 m vaba | 22,65 | 5. |
| 2000 | Indrek Sei | 50 m liblikat | 24,45 | 7. |
| 2004 | Jane Trepp | 50 m rinnuli | 32,94 | 8. |
| 2010 | Triin Aljand | 50 m liblikat | 26,25 | 5. |
| 2010 | Triin Aljand | 50 m vaba | 25,38 | 7. |
| 2012 | Triin Aljand | 50 m liblikat | 25,92 | 2. |
| 2012 | Triin Aljand | 50 m vaba | 25,01 | 4. |
| 2021 | Kregor Zirk | 400 m vaba | 3:48,35 | 8. |
| 2021 | Eneli Jefimova | 100 m rinnuli | 1:06,83 | 8. |
| 2022 | Kregor Zirk | 200 m liblikat | 1:55,80 | 6. |
| 2024 | Eneli Jefimova | 100 m rinnuli | 1:06,41 | 1. |
| 2024 | Maria Romanjuk | 100 m rinnuli | 1:08,22 | 5. |
| 2024 | Ralf Tribuntsov | 50 m selili | 25,18 | 8. |
| 2024 | Kregor Zirk | 200 m liblikat | 1:58,24 | 8. |
| 2026 | Eneli Jefimova | 100 m rinnuli | 1:05,94 | 4. |
| 2026 | Eneli Jefimova | 50 m rinnuli | 30,00 | 4. |
Eesti ujujate EM-medalid läbi aegade
Lisaks alltoodud tabelile on eestlased olnud medali sepistamisel asjaosalised veel 1958. aastal kui Anne Tippel ujus 4x100 m kombineeritud eelringides. 1981. aastal tulid NSV Liidu mehed Euroopa meistriks 4x100 ja 4x200 m vabaujumises, eelringides aitas võistkonna finaali Ivar Stukolkin. Toona medaleid eelringide ujujatele ei jagatud nagu tänapäeval seda tehakse.
| AASTA | UJUJA | ALA | MEDAL | KOONDIS |
|---|---|---|---|---|
| 2024 | Eneli Jefimova | 100 m rinnuli · 1.06,41 | KULD | Eesti |
| 2012 | Triin Aljand | 50 m liblikat · 25,92 | HÕBE | Eesti |
| 1977 | Kaire Indrikson | 100 m selili · 1.05,25 | PRONKS | NSV Liit |
| 1977 | Kaire Indrikson | 4 × 100 m kombineeritud | HÕBE | NSV Liit |
| 1962 | Veiko Siimar | 4 × 100 m kombineeritud | HÕBE | NSV Liit |
| 1958 | Ulvi Voog ja Eve Uusmees | 4 × 100 m kombineeritud | HÕBE | NSV Liit |