Otse põhisisu juurde

EM-i EELVAADE: Kas noored ässad löövad finaaliukse jalaga lahti?

Juba algaval kolmapäeval tehakse algust tänavuse lühiraja EM-iga, mis toimuvad Taanis Kopenhaagenis. Koondise noored ässad Daniel Zaitsev ja Kregor Zirk on kahtlemata need kaks ujujat, kelle tase lubab finaalidesse pürgida. 

Võistluste avapäeval enda 20. sünnipäeva tähistav Zaitsev pääses kaks aastat tagasi kõigi üllatuseks 50 meetri liblikujumises poolfinaali ja saavutas väga tubli 12. koha. 

Tänavusel lühiraja hooajal on Dmitri Kapelini hoolealune võidelnud mitmete haigustega, kuid kuu aega tagasi Kalev Openil näidatud 50 m liblikujumise aeg 23.88 näitas, et seis ei ole sugugi halb. Isiklik ja Eesti rekord on Zaitsevil eelmise aasta detsembris ujutud 23.27. Et jõuda finaali peab eestlane suure tõenäosusega ujuma ka uue rahvusrekordi. Poolfinaali pääsemine ei tohiks talle raskusi valmistada, kuid konkurents sellel distantsil on väga tihe ning juba hommikul eelujumises ei tohi midagi paaki jätta. 

Lisaks stardib Zaitsev veel 50 m vabalt- ja 100 m liblikujumises. Vabaltujumise isiklik rekord on noormehel 22.10, mis pärast EM-i võiks alata numbritega 21. Seni on Eestis läbi aegade suutnud 50 m vabalt alla 22-sekundi ujuda vaid kaks meest - Miko Mälberg ja Pjotr Degtjarjov. Sel distantsil on Zaitsevil väga head võimalused poolfinaali pääseda, kuid selleks tuleb näidata aega 21.60-21.80 vahemikus. 100 m liblikujumises püsib Zaitsevi isiklik rekord 52.01 juba aastast 2015. Poolfinaali uks sulgub kahtlemata ajaga alla 52-sekundi, kuid kui eestlane suudab ennast elu vormi viia, siis miks mitte pääseda ka sel alal 16 parema sekka. 

Kas Zirk naaseb rekorditelainele?

Väga paljud loodavad Kregor Zirgi peale ning tema imelistele ujumistele. Alles 18-aastane noormees osaleb karjääri esimesel lühiraja EM-il. Seni on ta osalenud pikaraja MM-il ja EM-il. Täiskasvanute tiitlivõistluste saldo on hetkel kaheksast stardist vaid kaks isiklikku rekordit. Tema kaitseks saab öelda, et ühelegi täiskasvanute tiitlivõistlusele ta spetsiaalset ettevalmistust ei teinud, kuid nüüd näeme tema tõelist sisu Euroopa parimate ujujate keskel.

Igapäevaselt Türgis treenival eestlasel tuleb tihe ajakava, sest stardib noormees viiel distantsil. Põhialadeks on tal 200 m vabalt- ja 100 m liblikujumine. Vabaltujumise isiklik rekord ja Eesti rekord on eelmisel aastal ujutud 1.44,05. See aeg on juba väga kõrgest klassist ning sinna lähedale ujumine võib kindlustada finaalipääsu. Kuna tänavu on kohale oodata praktiliselt kõik tipud, siis võimalik, et tuleb näidata ka aega alla 1.44. 200 meetri distantsidel poolfinaale ei toimu seega tuleb eelujumises kõik oskused mängu panna. Liblikujumises samuti midagi lihtsalt kätte ei anta. Poolfinaali jõudmine sel alal tundub vägagi jõukohane. Kuid, et olla 8 parema seas ehk finaalis tuleks ujuda alla 51-sekundi. Isiklik ja rahvusrekord on Zirgil 51.44

Poolfinaali pääsemine tundub reaalne Zirgil veel 100 m vabalt- ja seliliujumises. Kaks aastat tagasi pääseti seliliujumises viimasena finaali ajaga 51.12, kelleks oli Ralf Tribuntsov. Zirgi tippmark on 51.36. Vabaltujumises näitas Zirk möödunud aastal suurepärast kiirust ujudes rekordiks 47.57 ning tänavu võib selle ajaga hellitada ka lootusi finaalipääsuks. Aga tuleb kohe ära mainida, et konkurents nendel distantsidel on väga tihe ja tase läheb aastatega ainult kõrgemaks. Loodetavasti suudab ka Zirk enda taset võrreldes eelmise aastaga tõsta.

Kõige keerulisem on finaalipääsu püüda 18-aastasel ujujal 200 m liblikujumises. Kuna sel distantsil poolfinaale ei peeta, siis kaheksa kiiremat vaid eelujumisest edasi pääseb. Isiklik rekord on noormehel 1.55,30 ning selle parandamine tähendaks ka uut Eesti rekordit. Omaette küsimus sellel EM-il on ka, et kas Zirk naaseb rekorditelainele. Viimati ujus noormees individuaalse täiskasvanute või juunioride rekordi eelmise aasta detsembris. Pöidlad pihku nii Zirgile kui ka Zaitsevile ning loodame rohkelt isiklikke rekordeid, rahvusrekordeid kui ka pääsemist õhtustesse ujumistesse.

Zaitsevi ja Zirgi alad ning isiklikud rekordid:

Daniel Zaitsev:

50 m liblikat - 23.27
50 m vabalt - 22.10
100 m liblikat - 52.01

Kregor Zirk:

100 m liblikat - 51.44
200 m liblikat - 1.55,30
100 m vabalt - 47.57
200 m vabalt - 1.44,05
100 m selili - 51.36

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.