Otse põhisisu juurde

Mida peab Daniel Zaitsev saavutama et tõusta Eesti kõigi aegade parimaks meessprinteriks?

Eelmisel nädalavahetusel lõppenud Eesti lühiraja meistrivõistlustel tõestas Daniel Zaitsev taas, et on Eesti üks kõigi aegade kiireimaid meessprintereid. Ta viis 50 meetri liblikujumise rahvusrekordi uude sekundisse ning kaugel ei olnud ka kroolisprindi rahvusrekord.

Kuid mida peab Daniel Zaitsev saavutama, et tõusta Eesti kõigi aegade parimaks meessprinteriks?

Mõistagi on igal inimesel oma arvamus selle kohta, et mis teeb kellegist kõigi aegade parima. Mõnel on selleks mõõdupuuks ajad, teisel kohad tiitlivõistlusel. Üritame nüüd laskuda Eesti kõigi aegade parimate meessprinterite diskussiooni ning mõtiskleda selle üle, et kas Zaitsevist võib saada Eesti parim sprinter läbi aegade ning mis tingimusel see juhtuda võiks.

Enne kui veel läheb aruteluks, siis siin kirjatükis peame sprindidistantside all silmas 50 meetriseid distantse. Jah, 100 meetrit on ka omamoodi sprint, kuid puhtatõulised sprinterid näitavad reeglina paremaid tulemusi lühematel distantsidel. Nüüd asja juurde. Zaitsev viis 50 m liblikujumise Eesti rekordi 22.88 peale, mis on päris muljetavaldav. Eesti kõigi aegade teisel kohal olevat ujujat edestab ta lausa 86 sajandikuga. Ühelgi teisel 50 meetrisel distantsil pole ühe ujuja ülekaal nii suur. 50 m vabaltujumises jäi rahvusrekord Zaitsevil 23 sajandiku kaugusele, ajaga 21.77 tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis teisele kohale Miko Mälbergi selja taha.

Pikas basseinis on seis sarnane lühirajale. Zaitsev on 50 m liblikujumise Eesti rekordiomanik (23.85) ning kroolisprindis jääb alla vaid Miko Mälbergi rahvusrekordile (22.37), kuid seda 11 sajandikuga. Fakt on see, et 20-aastane Zaitsev on hetkel Eesti kõige dominantsem meessprinter. See kuidas ta valitseb liblikujumise sprinti on muljetavaldav. Aga, et olla parim Eesti meessprinter läbi aegade ei piisa ainult rekorditest, tegusid tuleb teha ka tiitlivõistlustel.

Hoogu tuleb sattuda tiitlivõistlustel

Pika basseini Euroopa meistrivõistlustel on Eesti meesujujate parimaks kohaks 50 meetrisel distantsil viies koht. Augustis avaneb Zaitsevil võimalus ennast finaali ujuda, mis oleks kahtlemata suur samm edasi Eesti kõigi aegade parima meessprinteri tiitli suunas. Lühiraja EM-il on 50 meetristel distantsidel parim saavutus kuues koht. Järgmiste aastate jooksul ei ole finaali pääsemine mõlemal EM-il sugugi võimatu, pigem tundub see olevat asjade loomulik käik, vähemalt loodame nii.

Heidame nüüd pilgu peale MM-idele. Lühiraja MM-il on Eesti meessprinteritest finaali pääsenud vaid Indrek Sei. Mõistagi ei ole finaali pääsemine lihtne, aga tee tippu ei peagi lihtne olema. Pikaraja MM-il on olukord selline, et ükski meesujuja ei ole 50 meetrisel distantsil poolfinaali pääsenud. Miks ei võiks Zaitsev olla esimene? Ja viimasena muidugi olümpiamängud, mis on ujujate jaoks kõige kõige. Mõistagi peab Zaitsev esmalt sinna pääsema ning seal ei ole tal võimalust 50 m liblikat ujuda. Panused tuleb teha 50 m vabaltujumisele ning seal on Miko Mälberg teinud kõva tulemuse ette. Pekingi olümpiamängudel ujus Mälberg ennast 50 m kroolisprindis 25. kohale seni kehtiva Eesti rekordiga 22.37. 

Ei ole ilmselt kahtlust, et mingi hetk saab Zaitsev enda nimele ka 50 m kroolisprindi rahvusrekordid, sest ujumine liigub pidevalt edasi ning tulemused paranevad. Tõestamise koht saab olema just tiitlivõistlustel. Lühiraja ja pika basseini EM-il tuleks pääseda finaali, lühiraja MM-il tuleks ennast samuti murda finaali, pika basseini MM-il ujuda poolfinaalis ja olümpiamängudel pääseda 25 parema sekka. Siis võib kindlusega öelda, et Daniel Zaitsev on Eesti kõigi aegade parim meessprinter. Hoiame Danielile kõvasti pöialt ja jääme põnevusega ootama uut aastat.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.