Otse põhisisu juurde

10 aastaga enam kui 100% tõus: Kas Eestis on Euroopa kõige kõrgemad stardimaksud?


Iga ujumisvõistlusega käivad kaasas ka stardimaksud, mis tuleb tasuda kas ujujal, klubil või lapsevanematel. Eesti ujumise meistrivõistlustel on stardimaks aastatega läinud ikka kallimaks ja kallimaks nagu iga teine toode meie kodumaal. 

Esmalt, et luua kontekst, läheme tagasi aastasse 2014 ning vaatame kui palju tuli Eesti meistrivõistlustel maksta ühe stardi eest - kuus eurot. Kerides kümme aastat edasi, siis on see summa enam kui kahekordistunud, sest 2024. aasta riigi meistrivõistlustel startimise eest tuleb välja käia lausa 13 eurot. 

Eesti Ujumisliidu jaoks on kodused tiitlivõistlused väga olulised, sest eelarve vajab lappimist ning vaatamata üliedukale spordiaastale ei ole suudetud koostööpartnereid juurde leida ja eelarvet kasvatada. Kuna Eesti meistrivõistlustel tehakse rohkem kui tuhat starti, siis ainuüksi stardimaksude pealt teenitakse võrdlemisi suur kopikas. 

Siiski tekib küsimus, et kas 13 eurot ühe stardi eest on liiga palju? Selle küsimusele vastamiseks heidame pilgu erinevate Euroopa riikide koduste meistrivõistluste stardimaksule, vaatame kas nende riikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) on Eestist suurem või väiksem ning saame vastuse, et kas 13 eurone stardimaks on liigne ahnus või aus hinnastamine. 

Kes on võõrad terminiga sisemajanduse kogutoodang, siis see maakeeli tähendab majanduslikku arengutasemet. Alustame võrdlust enda naabrite - Soome ja Lätiga. 

Soome meistrivõistlustel tuleb ühe stardi eest välja käia täpselt samuti 13 eurot. Kui kõrvutame kiirelt mõlema riigi keskmised palgad, siis põhjanaabritel on see veidi enam kui 4000 eurot ja eestlastel veidi vähem kui 2000 eurot. 

Võrdlusi Läti ja Eesti vahel on tehtud aastakümneid. Kui kõrvutada stardimaksud, siis maikuus toimunud Läti meistrivõistlustel tuli ühe stardi eest välja käia ainult seitse eurot ehk praktiliselt poole odavam on hüpata vette eestlastele tuttavas Riia basseinis. 

Mida see stardimaks õigupoolest annab?

Neid võrdlusi tehes tuleb silmas pidada ka seda, et mis see stardimaks annab. Olenevalt riikidest on võitjatele või esikolmikutele ettenähtud ka rahalised auhinnad. Väga oluline tippujujate jaoks on infrastruktuur ehk kas lisaks võistlusbasseinile on olemas ka teine bassein, kus ujuda soojendust/lõdvestust. 

Eestis ei ole hetkel ühtegi basseini, kus on täismõõtmetes soojendusbasseini võimalus. Teoorias poolitades Kalev Spa basseini oleks see lühirajal võimalik tekitada, aga võistlusteks see bassein kõiki tegureid arvesse võttes kvaliteetne võistluspaik enam ei ole. Ka rahalised auhinnad on pigem üksikutel aladel ning needki on asjaarmastajate poolt välja pandud ning ujujate süsteemne premeerimine puudub. 

Liigume võrdlusega edasi ja paneme Eesti kõrvuti poolakatega. Kuna Poolas on kasutusel eurode asemel zlottid, siis riigi meistrivõistluste ühe ala stardimaks on 30 zlotti, mis ümber arvutades on veidi vähem kui seitse eurot ehk 6,94 eurot. 

Seega ka poolakatega võrdluses, kus kvaliteetseid basseine on jalaga segada, on stardimaks ligi poole odavam. Kusjuures, üsna paljudes Kesk-Euroopa riikides on stardimaks väga sarnane Poolaga. 


Mis on hinnad Hollandis ja Iirimaal?

Liikudes teise regiooni, siis võrdleme esmalt Hollandiga, mis on tuntud ujumisriik. Nemad peavad riigi lühiraja meistrivõistlusi 20.-22. detsembrini, täpselt samal ajal kui Eestis, aga eestlased selgitavad meistrid 50 meetri basseinis. 

Holland, mis on SKT poolest Euroopa esirinnas, tuleb individuaalselt ühe stardi eest välja käia 11,25 eurot. 

Vähem kui kahe tunnise lennureisi kaugusel asub teine väga tugev riik majanduslikult - Iirimaa -, mis on samuti stardimaksude poolest odavam kui Eesti. Seal on ühe individuaalse stardi hinnaks 12 eurot. 

Kas Euroopa kõige kallim stardimaks?

Kokkuvõttes on päris raske Euroopast leida riike, kus riigi meistrivõistluste stardimaks on kõrgem kui Eestis. Aga neid siiski on. Saksamaal on individuaalne start 16 eurot ning Šveitsis, kus keskmiseks palgaks veidi rohkem kui 7000 eurot, tuleb stardi eest välja käia 21 eurot. 

Kõikidest eelmainitud riikidest on Eestist majanduse poolest nõrgem ainult Läti ja sedagi väga napilt. Oleme stardimaksude poolest Euroopa esirinnas kuigi paljudel eelmainitud riikide võistlustel on võimalik teenida ka võrdlemisi arvestavat auhinnaraha ja ka infrastruktuur on kordades kvaliteetsem. 

Päeva lõpuks annab igaüks enda hinnangu, kas Eestis on kõrge stardimaks või mitte, kuid kaine talupoja mõistus ütleb, et see on liiga kõrge. Kui paljudes Euroopa riikides, kus majandus on kordades parem ja tugevam, on stardimaksud odavamad kui Eestis, siis see pilt päris õige ei ole. 

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.