Otse põhisisu juurde

Speedo või Arena? Kes saab Ujumisliidu koostööpartneriks järgmiseks olümpiatsükliks


Eesti Ujumisliit on valimas endale ujumisvarustuse koostööpartnerit järgmiseks olümpiatsükliks ning lauale on jäänud kaks varianti - Speedo või Arena. Kuigi mõlemad on maailma tippklassi brändid, siis kõige olulisem lepingu punkt ujujate jaoks võib olla üllatav. 

Üks Ujumisliidu juhatuse liikmetest kinnitas PriitSwim'ile, et lõplikku otsust ei ole veel tehtud. Heidame pilgu sellele koostööle ning mis on ujujate seisukohast kõige olulisem. 

Päris pikka aega on Ujumisliidu koostööpartneriks ujumisvarustuse osas olnud Arena ehk Eesti ametlik edasimüüja Proswim. Alaliit on saanud lepingu sõlmides rahalise süsti, ujumisvarustust koondislastele ning erinevatel perioodidel on toetatud ka noorte võistlusi. 

Kahtlemata on Arena just rahaliselt panustanud palju Eesti ujumisse ning kiitus nendele selle eest. Ujujate seisukohast on koostöölepingus alati olnud punkt, mis ei ole olnud mokkamööda paljudele tippujujatele.

Nimelt, rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, tohivad Eesti koondislased võistelda ainult Arena võistlusvarustuses. Kui ujumisprillide ja mütside osas see nii suur probleem ei ole, siis võistluspüksid/trikoo on juba teine ooper. 

Kuna paljud meie kodused tipud kannavad igapäevaselt teise ujumisvarustuse tootja toodangut - näiteks Speedo -, siis aasta kõige tähtsamatel võistlustel jalga/selga tõmmata harjumatu ja ebamugav võistlusvarustus ei ole just tipptulemust soosiv tegevus. 

Paljudes teistes riikides on järgmine praktika: alaliit sõlmib lepingu ujumisvarustuse tootjaga, kus sees on klausel, et sportlased tohivad võistelda endale sobivas võistlusvarustuses. See tähendab, et ujuja saab võistelda selle firmamärgiga, millega ta tunneb end kõige mugavamalt. Kui ujumismüts, prillid ja võistluspüksid/trikoo on ujuja valida, siis ülejäänud koondise varustus on sportlasel ikkagi alaliidu sponsori toodang. 

Eesti tippujujad valisid bürokraatia asemel tulemuse

Lähiminevikust võib Eestist leida mitmeid näiteid, kus ülaltoodud probleem on takistanud maksimaalselt hea tulemuse tegemist. Näiteks, Pjotr Degtjarjov, kes oli Speedo sportlane ja pidi igal tiitlivõistlusel võistlema enda jaoks ebamugavate võistluspükstega. Toona tõstatas Degtjarjov väga õigeid küsimusi, aga paraku oli see kurtidele kõrvadele. 

Viimastel aastatel on Eesti tippujujad valinud bürokraatia asemel tulemuse. Olenemata reeglist, et tiitlivõistlustel tohib ainult ujuda alaliidu koostööpartneri võistlusvarustuses, on kodused tipud hakanud kasutama ikkagi konkurentide toodangut, sest tunnevad, et teevad selles parema tulemuse. 

Parim näide on tänavu suvel toimunud Euroopa meistrivõistlused, kus üheksast koondise liikmest lausa kolm tegid terve võistluse Speedo võistlusvarustuses, kuigi lepingu järgi oleksid kõik koondislased pidanud kandma Arena toodangut. Siinkirjutaja oli ka ise EM-il ja mõistetavalt nimesid välja ei too, mis ei ole antud loo puhul ka oluline. 

Mis on oluline on see, et olenemata järgmisest koostööpartnerist oleks lepingus punkt, mis lubaks sportlasel kasutada endale sobivat võistlusvarustust. Tulevane koostööpartner ei kaota sellega mitte midagi, sest kõik muu on tiitlivõistlustel ikkagi nende firmamärgiga kaetud. 

Kujutage ette olukorda, kus Ott Tänak teeb testsõidud ja proovikatsed enda autoga ja kui päris ralli pihta hakkab, siis öeldakse, et hüppa Thierry Neuville seadistatud autosse. Absurd kuubis. Me ei tohiks takistada Eesti ujujatel maksimaliseerida enda potentsiaali, vaid leida lahendusi kuidas hoida neid ülejäänud maailmaga tippkonkurentsis. 

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.