Otse põhisisu juurde

Miks piiratakse Eesti noorte- ja juunioride meistrivõistlustel distantsiujujaid?


Juba sellel reedel saab Tallinnas alguse kolm päeva kestvad Eesti noorte- ja juunioride lühiraja meistrivõistlused. Võistluste juhendit sirvides selgub, et ühte distantsi nii noormeeste kui ka neidude konkurentsis ei ujuta. 

Huvitavalt kombel ei selgitata Eesti vanuseklasside tiitlivõistlustel esikolmikut noormeeste 1500m vaba- ja neidude 800m vabaujumises. Kahtlemata on see karjuv ebaõiglus distantsiujujatele, sest arvestades, et pikemate distantside ujujatel on niigi vähem alasid, siis tundub nende kahe ala mitte toimumine lihtsalt kummalisena. 

Ka konkreetsete distantside valik on kummaline. Eelmisel aastal oli kuni 16-aastaste neidude seas just 1500m vabaujumine kõige nõrgema tasemega ala, aga samas noormeestel oli mullu nii noorte- kui ka juunioride seas 1500 meetri distants tasemelt üks tugevamaid. See tekitabki küsimusi, et miks just selline valik? 

Kui vaadata suurt pilti, siis peaksid mõlemad distantsid - 800/1500m vabaujumine - olema nii neidudel kui noormeestel esindatud. Kui keegi võtaks välja 50m liblikujumise, siis oleks see esiteks imelik ja teiseks järgneks kriitikalaviin. Distantsiujujad peavad kloorivesi suus olukorraga leppima. 

Mis oleks lahendus?

Kõige lihtsam lahendus on sportlastele anda võimalus startida kõikidel aladel, mis on kavas ka tiitlivõistlustel. Teiseks, oleks vaja alaliidul õppust võtta suurematest kommertsvõistlustest, kus lahendatakse distantsiujujate "probleemid" mängleva kergusega. 

Üks argument distantsi kaotamise poolt võib olla, et see kõik võtab tohutult palju aega. Samas kui natuke ümber tõsta tänavune võistlusjuhend, siis ajaliselt väga suurt erinevust ei olekski. 

Praeguse juhendi põhjal toimub noormeeste 800m vabaujumine teisel päeval ja neidude 1500 meetri distants kolmandal päeval. Kusjuures kõige kiirem vahetus stardib õhtuses finaalosas ja kõik ülejäänud hommikuses sessioonis. 

Hüpoteetiliselt, kui tõsta noormeeste 800 meetrit ja neidude 1500 meetrit esimese võistluspäeva teise ossa ning arvestades, et eelujumised on esimeses ja finaalid kolmandas võistlusosas. Sellega tekib juurde distantsiujujate võistlusosa. 

Antud variant ei sega sprinterite ja keskmaaujujate võistlust ehk võistlusprogrammi sees ei ole ülipikka pausi. Isegi kui antud variandiga stardib noormeestel 6 vahetust ujujaid (48 ujujat) ja neidudel kolm vahetust (24 ujujat) ei võtaks antud võistlusosa aega rohkem kui kaks tundi. 

Teisel võistluspäeval saaksid distantsiujujad puhata ja kolmandal päeval oleksid nad uuesti võistlustules, aga alad oleksid pööratud järjestuses. Selline variant pakub võistlejatele kvaliteeti ning annab neile võimaluse startida mõlemal alal. 

Kokkuvõttes ei ole mitte ühtegi head põhjust, et miks on hetkel eelistatud üks distants teisele ning miks piiratakse distantsiujujaid. Need, kes tahavad ujuda ühte ala, siis nad seda teevadki, aga ülesanne võiks ja peaks olema pakkuda noortele võimalusi. Mitte leida lahendusi, et kuidas võistlusega võimalikult kiiresti õhtule jõuda. 

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.