Otse põhisisu juurde

Kogu tõde aastal 2024 püstitatud Eesti rekorditest

 


Aastal 2024 püstitasid Eesti ujujad nii lühirajal kui ka tavabasseinis kokku 17 individuaalset riigi rekordit. Saatuse tahtel ujus tänavu aasta esimese kui ka viimase rahvusrekordi Kregor Zirk, kes oli ka suurim rekordite purustaja. 

25-aastase Zirki aasta oli edukas, mis lõppes nelja erineva tiitlivõistluste finaaliga ning kulmineerus Pariisi olümpiamängude seitsmenda kohaga. Võib öelda, et aasta kõige olulisem rahvusrekord kuulub just Tartust pärit ujujale. 

Pariisi olümpiamängude 200m liblikujumise poolfinaalis näidatud aeg 1:54,22 on Euroopa kõigi aegade kümnes tulemus, kuid sellest enam viis see eestlase olümpiafinaali. Tavabasseinis kohendas ta sel alal rekordit tegelikult kolmel korral, lisaks eelmainitud sooritusele püstitas ta kaks tippmarki veebruaris Dohas toimunud maailmameistrivõistlustel. Sel võistlusel jäi tema saagiks Eesti ujujate läbi aegade parim koht tavabasseini MM-ilt. 

Lühirajal oli Zirki rekordite ampluaa laiem. Riigi rekordid paranesid 400-800-1500m vabaujumises kui ka põhialal - 200m liblikujumise distantsil -, mis oli ka aasta viimane rekord. Ühtekokku püstitas Eesti parim meesujuja 2024. aastal seitse rahvusrekordit ehk 41% ujutud individuaalsetest tippmarkidest kuuluvad just tema nimele. 

Jefimova saagiks üks rahvusrekord

Eesti parimal naisujujal, Eneli Jefimoval, oli saavutuste poolest elu parim aasta. Euroopa meistritiitel, olümpiamängude finaalikoht ja lühiraja MM-i pronksmedal. Kui aasta 2023 oli Jefimova jaoks rekordite poolest üks kõige edukam (12 rekordit), siis tänavu oli vastupidi. 

Esimese individuaalse rahvusrekordi ujus Jefimova 2020. aastal ning juhuse tahtel siinkirjutaja sünnipäeval. 2020. aastal ujus ta kokku kaks rekordit, aasta hiljem kohendas ta riigi rekordeid lausa 13 korral ning 2022. aastal kogunes rekordeid Jefimova kukrusse neli. 

Tänavu jäi 17-aastase ujumisässa ainsaks individuaalseks Eesti rekordiks Euroopa juunioride meistrivõistluste 100m rinnuliujumise poolfinaalis ujutud 1:06,08. Esmakordselt, viimase viie aasta jooksul, jäi tal rekord ujumata lühirajal, kuigi jõudis nii 50- ja 100m rinnuliujumises vaid mõne sajandiku kaugusele enda tugevatest tippmarkidest. Lohutuseks ripub seinal kaks tiitlivõistluste medalit, mis seni ühelgi eestlasel puudub. 

Tribuntsov on tulnud, et jääda

Kui Zirk oli seitsme rahvusrekordiga tänavu kõige edukam ujuja, siis vägagi edukas aasta oli ka Ralf Tribuntsovi jaoks. Mullu kahel korral lühiraja EM-il finaali murdnud sportlane suutis finaaliukse lahti muukida ka tavabasseinis. 

Euroopa meistrivõistluste 50m seliliujumise poolfinaalis näidatud aeg 24,89 pühkis eelneva tippmargi tabelist enam kui poole sekundiga. Nii suuri rekordiparandusi sprindis nähakse harva. Hiljuti peetud lühiraja MM-il sai ta veel kirja kolm Eesti rekordit. 30-aastane Tribuntsov oli Zirki kõrval ainus ujuja, kes suutis nii lühirajal kui tavabasseinis rekordeid ujuda. 

Tavabasseinis hiilgas kahe rekordiga nüüd juba ujumisprillid varna riputanud Aleksa Gold. Enda karjääri viimasel tippvõistlusel, Euroopa meistrivõistlustel Belgradis, parandas ta kahel korral 100m vabaujumise Eesti rekordit ning saavutas kokkuvõttes 10. koha, mis jäi ka tema karjääri parimaks tiitlivõistluste kohaks. 

Kaks tippmarki sai kirja ka Mark Iltšišin. Ta suutis 1500m vabaujumises viia rahvusrekordi alla 16-minuti. Esmalt ujus ta rekordi märtsis ning viis juulis peetud Euroopa juunioride meistrivõistlustel rahvusrekordi 15:46,49 peale. 

Kuigi Kirke Mõtsniku novembri keskel lühirajal ujutud 1500m vabaujumise tulemus (17:06,18) võib olla eelmainitud rekordite kõrval taseme poolest paar grammi lahjem, siis erinevate statistiliste näitajate poolest on see kindlasti esimeste seas. 

Kõikide püstitatud rekordite hulgast ületas ta seni vanima kehtinud rekordi (19 aastat). Samuti on tegemist ainsa individuaalse rahvusekordiga, mis ujutud Eestis, täpsemalt Tallinnas. Lühirajal oli Mõtsnik tänavu ka ainus naisujuja, kes Eesti rekordini jõudis.

Kokkuvõttes seega ujuti üheksa rekordit tavabasseinis ja kaheksa tippmarki lühirajal. Eriti positiivne on see, et 17-st püstitatud rekordist kümme ujuti täiskasvanute tiitlivõistlusel. 

POPULAARSED POSTITUSED

Euroopa kiireim 13-aastane seliliujuja Richard Kivirand: tahan ujuda maailmarekordi

Lõppenud hooajal tegi Eesti noorujujatest suurima arenguhüppe 13-aastane Richard Kivirand, kes suvel peetud riigi meistrivõistlustel pälvis täiskasvanute konkurentsis hõbemedali ja juhib kahel alal omaealiste Euroopa hooaja edetabelit. 

MMil medali võitnud 12-aastane Hiina imetüdruk ei saa juunioride MMil osaleda naljakal põhjusel

Singapuris peetud ujumise MMi üheks suurimaks staariks osutus 12-aastane Hiina tüdruk Yu Zidi, kes finišeeris kolmel individuaalsel alal neljandana ning pälvis pronksmedali teateujumises. Peagi algaval juunioride MMil ei saa Yu osaleda võrdlemisi naljakal põhjusel. 

Kõik vajalikud lingid ja kellaajad, et mugavalt jälgida juunioride MMi

Ruumenia linnas Otopenis peetakse suve viimane tiitlivõistlus kui kavas on juunioride MM, kus osalevad 14-18 aastased sportlased. Eesti koondist esindab ainsana Gerd Johan Lessing, kes stardib neljal individuaalsel distantsil.

EELVAADE: Mida oodata ainsa eestlasena juunioride MMil startivalt Lessingult?

Teisipäeval, 19. augustil, saab Rumeenias avalöögi kümnendat korda peetav juunioride MM, kus sinimustvalge värve on kaitsmas Gerd Johan Lessing. Mida võib oodata 16-aastaselt ujujalt enda karjääri esimesel tiitlivõistlusel? Mis kohtade peal ta ujub ning mitu rahvusrekordit on ohus?

10 kõige olulisemat ujumist alates Eesti taasiseseisvumisest

Eesti Vabariik tähistab 20. augustil riigi taasiseseisvumist, mis leidis aset 1991. aastal. Selle puhul paneme ritta kümme kõige olulisemat ujumist alates Eesti taasiseseisvumisest, mis on olnud eestlaste jaoks märgilise tähtsusega viimase 34 aasta jooksul.