Otse põhisisu juurde

Kogu tõde aastal 2024 püstitatud Eesti rekorditest

 


Aastal 2024 püstitasid Eesti ujujad nii lühirajal kui ka tavabasseinis kokku 17 individuaalset riigi rekordit. Saatuse tahtel ujus tänavu aasta esimese kui ka viimase rahvusrekordi Kregor Zirk, kes oli ka suurim rekordite purustaja. 

25-aastase Zirki aasta oli edukas, mis lõppes nelja erineva tiitlivõistluste finaaliga ning kulmineerus Pariisi olümpiamängude seitsmenda kohaga. Võib öelda, et aasta kõige olulisem rahvusrekord kuulub just Tartust pärit ujujale. 

Pariisi olümpiamängude 200m liblikujumise poolfinaalis näidatud aeg 1:54,22 on Euroopa kõigi aegade kümnes tulemus, kuid sellest enam viis see eestlase olümpiafinaali. Tavabasseinis kohendas ta sel alal rekordit tegelikult kolmel korral, lisaks eelmainitud sooritusele püstitas ta kaks tippmarki veebruaris Dohas toimunud maailmameistrivõistlustel. Sel võistlusel jäi tema saagiks Eesti ujujate läbi aegade parim koht tavabasseini MM-ilt. 

Lühirajal oli Zirki rekordite ampluaa laiem. Riigi rekordid paranesid 400-800-1500m vabaujumises kui ka põhialal - 200m liblikujumise distantsil -, mis oli ka aasta viimane rekord. Ühtekokku püstitas Eesti parim meesujuja 2024. aastal seitse rahvusrekordit ehk 41% ujutud individuaalsetest tippmarkidest kuuluvad just tema nimele. 

Jefimova saagiks üks rahvusrekord

Eesti parimal naisujujal, Eneli Jefimoval, oli saavutuste poolest elu parim aasta. Euroopa meistritiitel, olümpiamängude finaalikoht ja lühiraja MM-i pronksmedal. Kui aasta 2023 oli Jefimova jaoks rekordite poolest üks kõige edukam (12 rekordit), siis tänavu oli vastupidi. 

Esimese individuaalse rahvusrekordi ujus Jefimova 2020. aastal ning juhuse tahtel siinkirjutaja sünnipäeval. 2020. aastal ujus ta kokku kaks rekordit, aasta hiljem kohendas ta riigi rekordeid lausa 13 korral ning 2022. aastal kogunes rekordeid Jefimova kukrusse neli. 

Tänavu jäi 17-aastase ujumisässa ainsaks individuaalseks Eesti rekordiks Euroopa juunioride meistrivõistluste 100m rinnuliujumise poolfinaalis ujutud 1:06,08. Esmakordselt, viimase viie aasta jooksul, jäi tal rekord ujumata lühirajal, kuigi jõudis nii 50- ja 100m rinnuliujumises vaid mõne sajandiku kaugusele enda tugevatest tippmarkidest. Lohutuseks ripub seinal kaks tiitlivõistluste medalit, mis seni ühelgi eestlasel puudub. 

Tribuntsov on tulnud, et jääda

Kui Zirk oli seitsme rahvusrekordiga tänavu kõige edukam ujuja, siis vägagi edukas aasta oli ka Ralf Tribuntsovi jaoks. Mullu kahel korral lühiraja EM-il finaali murdnud sportlane suutis finaaliukse lahti muukida ka tavabasseinis. 

Euroopa meistrivõistluste 50m seliliujumise poolfinaalis näidatud aeg 24,89 pühkis eelneva tippmargi tabelist enam kui poole sekundiga. Nii suuri rekordiparandusi sprindis nähakse harva. Hiljuti peetud lühiraja MM-il sai ta veel kirja kolm Eesti rekordit. 30-aastane Tribuntsov oli Zirki kõrval ainus ujuja, kes suutis nii lühirajal kui tavabasseinis rekordeid ujuda. 

Tavabasseinis hiilgas kahe rekordiga nüüd juba ujumisprillid varna riputanud Aleksa Gold. Enda karjääri viimasel tippvõistlusel, Euroopa meistrivõistlustel Belgradis, parandas ta kahel korral 100m vabaujumise Eesti rekordit ning saavutas kokkuvõttes 10. koha, mis jäi ka tema karjääri parimaks tiitlivõistluste kohaks. 

Kaks tippmarki sai kirja ka Mark Iltšišin. Ta suutis 1500m vabaujumises viia rahvusrekordi alla 16-minuti. Esmalt ujus ta rekordi märtsis ning viis juulis peetud Euroopa juunioride meistrivõistlustel rahvusrekordi 15:46,49 peale. 

Kuigi Kirke Mõtsniku novembri keskel lühirajal ujutud 1500m vabaujumise tulemus (17:06,18) võib olla eelmainitud rekordite kõrval taseme poolest paar grammi lahjem, siis erinevate statistiliste näitajate poolest on see kindlasti esimeste seas. 

Kõikide püstitatud rekordite hulgast ületas ta seni vanima kehtinud rekordi (19 aastat). Samuti on tegemist ainsa individuaalse rahvusekordiga, mis ujutud Eestis, täpsemalt Tallinnas. Lühirajal oli Mõtsnik tänavu ka ainus naisujuja, kes Eesti rekordini jõudis.

Kokkuvõttes seega ujuti üheksa rekordit tavabasseinis ja kaheksa tippmarki lühirajal. Eriti positiivne on see, et 17-st püstitatud rekordist kümme ujuti täiskasvanute tiitlivõistlusel. 

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

Zirk Swim Cupil tulevad starti olümpiafinalistid, EM medalistid ja ujuja teiselt poolt maakera

Zirk Swim Cup 2026 saab avalöögi sõbrapäeval ehk 14. veebruaril. Kuigi võistlusele saavad ujujad registreerida kuni järgmise teisipäevani, siis on paljud tippujujad kinnitanud enda osalust tänavusel mõõduvõtul.