Otse põhisisu juurde

Viis fakti Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustest


Pühapäeval lõppesid Tartus Aura ujulas kolm päeva kestnud Eesti meistrivõistlused, mis peeti kummalisel põhjusel lühirajahooajal. Kuigi võistluste tase oli viimase kümne aasta üks madalamaid, siis Eesti meistritiitlid on igavesed ja kiitus ujujatele, kes medalite nimel heitlema tulid. 

Priitswim toob välja viis erinevat fakti Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustest:

1. Noorim ja vanim Eesti meister

2024. aastal saab ujumises noorima Eesti meistri tiitlit kanda 13-aastane Emily-Pärli Jäärats. Audentese Spordiklubi kasvandik jäi konkurentidele löömatuks 200 meetri kompleksujumises, kus tal jäi mõni kümnendik puudu Eesti U-14 vanuseklassi rahvusrekordist. 

Ka vanim Eesti meister tuleb naiste ridadest. 21-aastane Anete Bollverk sai 50m vabaujumise finaalis esimesena käe vastu seina. Huvitaval kombel lõpetas tema järel teisena just 13-aastane Jäärats, kes kaotas kaheksa aastat vanemale konkurendile seitsme sajandikuga. 

2. Kõik võitjad 21. sajandist

Vanuse teemadel ka jätkame. 105. korda toimunud Eesti meistrivõistluste ajaloos juhtus esmakordselt see, et ühegi võitja sünniaasta ei alga numbritega 19. Varasemalt on alati Eesti meistriks kroonitud ujuja, kes sündinud 20. sajandil. 

Kuna tänavu jätsid peaaegu kõik Eesti koondislased riigi meistrivõistlused vahele, siis vanimaks võitjaks oligi eelmainitud Anete Bollverk, kelle sünniaastaks 2003. 

3. Kõige rohkem ja vähem osalejaid

Kõige populaarsem ala tänavu meeste seas oli 100m vabaujumine, kus stardijoonele sättis end 87 ujujat. Naiste konkurentsis jäid 50- ja 100m vabaujumine 64 osalejaga jagama kõige populaarsemat distantsi. 

Kõige vähem osalejaid oli nii meeste kui naiste seas 200m liblikujumises. Mõlemal alal jäid finaalis rajad tühjaks, sest meeste konkurentsis oli stardis viis ujujat ning naiste seas üks rohkem. 

4. Eesti meistrivõistlused detsembris

Korraldada tavabasseini Eesti meistrivõistlused lühirajahooajal on muidugi kunst omaette ning ka Eesti ujumise ajaloost leiame, et see on haruldane juhus. Kuigi on sportlasi keda võistluste aeg ei mõjutanud, siis vaadates tulemuste keskmist taset, siis on näha, et tegemist oli viimase 20 aasta ühe kõige nõrgema tasemega meistrivõistlus. 

Eesti meistrivõistluste 105. aastasest ajaloost leiame, et viimati peeti riigi meistrivõistlused detsembris aastal 1952, kuid sel aastal toimusid meistrivõistlused ainult lühirajal. Kuna enne seda võisteldi avatud veekogudes, siis 50 meetri basseinis toimusid Eesti meistrivõistlused detsembrikuus esmakordselt. 

5. Eesti meistrivõistlused Tartus

Tartu võõrustas Eesti meistrivõistlusi esmakordselt aastal 1926. Toona võistledi Emajões ning sinna rajatud 50 meetri ujulas. Meeste 100 meetri vabaujumises oli 98 aastat tagasi võiduaeg 1:20,3 ning naistel 1:49,8. Individuaalselt jagasid mehed medalid viiel alal ja naised neljal alal. 

Läbi ajaloo on Tartu võõrustanud Eesti meistrivõistlusi 24 korda. Kui Emajões selgitati parimad 1926, 1929, 1942 ja 1944, siis pärast seda tuli väga pikk paus. Täpsemalt 58 aastat, sest järgmised riigi meistrid selgusid Tartus aastal 2002. 

Eriti sagedaseks muutus see 21. sajandi alguses kui heade mõtete linna kerkis Aura ujula. Pärast aastat 2002 on Eesti meistrivõistlused praktiliselt alati olnud Tartus. Viimase 22 aasta jooksul on seal medalid jagatud 20 korral. 

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.