Kaks aastat tagasi Budapestis toimunud lühiraja MM-il võitis Jefimova 100 meetri rinnuliujumises pronksmedali ajaga 1:03,25. Maailmameistriks krooniti toona hiinlanna Tang Qianting (1:02,38), hõbeda teenis ameeriklanna Lilly King (1:02,80). Tang näitas erakordset stabiilsust, sest poolfinaalis ujus ta aja 1:02,37, millega jäi maailmarekordist vaid ühe sajandiku kaugusele.
Lühiraja MM 2024: 100 m rinnuli
| Koht | Ujuja | Aeg |
|---|---|---|
| 1. | Tang Qianting | 1:02,38 |
| 2. | Lilly King | 1:02,80 |
| 3. | Eneli Jefimova | 1:03,25 |
Mullu detsembris astus Jefimova aga suure sammu edasi. Lublinis peetud lühiraja EM-il krooniti eestlanna teist korda järjest 100 meetri rinnuliujumise Euroopa meistriks, püstitades ühtlasi Eesti rekordi 1:02,82. Hõbeda võitnud belglanna Florine Gaspard (1:03,73) kaotas talle ligi sekundiga.
Mõni päev hiljem lisas Jefimova auhinnakappi ka 50 meetri rinnuliujumise kulla ajaga 28,81, edestades kindlalt teiste seas maailmarekordiomanikku Rūta Meilutytėt.
Hiinlanna võimas hoog
Jefimova suurim konkurent on kahtlemata Tang Qianting, kes võitis septembris Aasia mängudel (50 m basseinis) mõlemad rinnuliujumise sprindid. 50 meetris näitas ta tänavuse aasta maailma kiireimat aega 29,45 ning kaks korda pikemal distantsil ujus tulemuse 1:04,98, millega tõusis 2026. aasta pika raja maailma edetabelis teiseks.
Võrdluseks: Jefimova augustikuisel EM-il ujutud parimad ajad olid 50 meetris 29,93 ja 100 meetris Eesti rekordit tähistanud 1:05,78.
Võimsa etteaste tegi hiinlanna ka oktoobri lõpus Pekingis toimunud riigi lühirajameistrivõistlustel. Tang läbis 100 meetrit rinnuli ajaga 1:02,79 ning 50 meetrit 28,98-ga. Mõlemad tulemused tähistavad tänavuse maailma hooaja tippmarke.
Eestlanna jaoks on kõnekad mõlemad resultaadid, sest 100 meetris on tema isiklik rekord vaid kolm sajandikku aeglasem, 50 meetris on ta aga olnud isegi kiirem (28,81). Samas ei saa unustada, et Tang on oma karjääri jooksul ujunud veelgi nobedamalt ning peamine küsimärk puudutab tema vormi lühiraja MM-il.
Jefimova vs Tang
| Ala | Eneli Jefimova · 2025 | Tang Qianting · 2026 |
|---|---|---|
| 50 m rinnuli | 28,81 | 28,98 |
| 100 m rinnuli | 1:02,82 | 1:02,79 |
Miks? Hiinlaste jaoks on Aasia mängud äärmiselt tähtsad, kohati isegi olulisemad kui maailmameistrivõistlused, ning just septembrikuusse ajastas Tang oma tippvormi. Oktoobri lõpus näidatud ajad viitavad aga sellele, et hiinlannal ei tohiks vormi ajastamisega suuri raskusi tekkida. Vaevalt oli riigi meistrivõistlusteks tema eesmärk saavutada hooaja absoluutne tippvorm, olles ise kindel Hiina esinumber.
Tang kannab kahtlemata suursoosiku koormat, kuid Jefimova pole samuti papist tüdruk. Kui hiinlanna peaks 100 meetri rinnuliujumises kasvõi pisut libastuma, võib eestlanna täiesti reaalselt kuldmedalist unistada.
Ameeriklaste valikud mängivad Jefimova kasuks
Eestlanna võimalusi suurendab ka asjaolu, et Pekingi MM-i 100 meetri rinnuliujumises jääb stardist eemale mitu tugevat ameeriklannat.
Maailma üks mitmekülgsemaid ujujaid Kate Douglass, kelle isiklik rekord lühirajal on 1:02,90, otsustas USA katsevõistlustel sellest distantsist loobuda. Seejuures on Douglass suurepärases vormis, võites Westmontis 200 meetrit rinnuli ajaga 2:14,12 ning püstitades nii 50 kui ka 100 m vabaujumises maailmarekordi. Märkimist väärib seegi, et Douglase 100 m vaheaeg 200 meetri rinnuliujumises oli lausa 1:03,97.
Katsevõistlustelt puudus ka McKenzie Siroky, kes on tänavu pikas basseinis läbinud 100 meetrit rinnuli ajaga 1:05,32. Poole lühemal distantsil šokeeris ta ujumismaailma kevadel tulemusega 29,64.
USA katsevõistluste kaks paremat olid hoopis Piper Enge (1:03,91) ja Alex Walsh (1:04,59). Enge paikneb tänavuse lühirajahooaja maailma edetabelis kolmandal kohal, jäädes alla vaid Tangile ja jaapanlanna Kotomi Katole (1:03,82).
Seega on Jefimova mullune Eesti rekord (1:02,82) enam kui sekundi võrra kiirem nii Kato kui ka Enge tänavusest parimast tulemusest. Mõistagi ei garanteeri see midagi, kuid annab hea ettekujutuse eestlanna konkurentsivõimest maailma tipus.
Ohtlikke konkurente jagub ka mujalt
Lisaks Tangile ja ameeriklannadele tasub silma peal hoida mitmel Euroopa tippujujal. Pariisis toimunud pika raja Euroopa meistrivõistlustel krooniti 100 meetri rinnuliujumise võitjaks britt Angharad Evans ajaga 1:04,87, mis tähistab ühtlasi tänavuse pika raja maailma hooaja tippmarki.
Lühiraja MK-sarjas näitas head minekut iirlanna Mona McSharry, kes läbis oktoobris 100 meetrit rinnuli ajaga 1:04,03. Venelanna Jevgenija Tšikunova on tänavu jõudnud tulemuseni 1:04,50 ning jaapanlanna Kato püstitas oktoobris juba mainitud 1:03,82-ga rahvusrekordi.
Tänavusi edetabeleid vaadates tuleb siiski arvestada, et paljud maailma tipud pole veel 25 meetri basseinis võistelnud. Nende hulka kuulub ka Jefimova, kelle sügisesed stardid on toimunud peamiselt USA ülikoolide jardibasseinides.
Eestlanna on seal näidanud suurepärast hoogu, püstitades 200 jardi rinnuliujumises Eesti tippmargi. Kõnekas on ka võrdlus eelmise hooajaga. Kui mullu enne lühiraja EM-i oli tema parim 100 jardi rinnuliujumise aeg 57,67, siis tänavu on ta ujunud juba 57,63. See annab põhjust uskuda, et Jefimova on heas vormis ning muutub detsembriks veelgi kiiremaks.
50 meetri sprindis on kõik võimalik
Kuigi 100 meetri rinnuliujumises on Jefimoval väga head medalivõimalused, ei maksa alahinnata tema šansse ka poole lühemal distantsil. 2024. aasta Budapesti MM-il võitis 50 meetri kulla Meilutytė ajaga 28,54. Tang teenis hõbeda (28,86), King pronksi (28,91) ning Jefimova lõpetas viiendana tulemusega 29,13. Vahed olid äärmiselt väikesed.
Tangi isiklik rekord on 28,76 ning tänavust maailma edetabelit juhib ta ajaga 28,98. Sprindis tuleb kindlasti arvestada ka Meilutytėga, kelle nimele kuulub maailmarekord 28,37. Väidetavalt treenib leedulanna praegu vaid kaks korda nädalas, mis on tema jaoks juba arvestatav koormus.
Augustis suutis Meilutytė võita pika raja Euroopa meistritiitli 50 m sprindis, kuigi oli ilmselgelt kaugel oma karjääri parimate päevade tasemest. Ohtlike konkurentide hulka kuulub ka itaallanna Benedetta Pilato. Ühesõnaga, kõik tuttavad kamraadid varasematelt mõõduvõttudelt.
Kui 100 meetris võib Jefimoval maailmameistriks tulemiseks vaja minna uut Eesti rekordit ja võimalik, et isegi maailmarekordilähedast aega, siis 50 meetris võib mulluse tippvormi kordamine viia ta kullale väga lähedale.
Kõige tähtsamaks saabki küsimus, millise vormi suudab eestlanna detsembri alguseks saavutada. Augustikuine Pariisi EM näitas, kui õhuke on piir (kuld)medalite ja neljanda koha vahel. Eesti ujumisajaloo esimene maailmameistritiitel pole veel käeulatuses, kuid see ei tundu enam ka kauge unistusena.