Noorte suveolümpiamängud leiavad aset neljandat korda ning seekord on võõrustajaks Senegali pealinn Dakar. 14-18 aastaste noorsportlaste seas on 12 Eesti koondislast ning ujumises hoiavad lippu kõrgel Maari Randväli ja Gerd Johan Lessing.
307 ujujat 154 erinevast riigist alustavad Dakaris ujumisprogrammiga 1. novembril ning see kestab kuus päeva. Kui varasematel aastatel on osavõtjaid olnud märgatavalt rohkem, siis palju kriitikat saanud võistluste toimumiskoht on erinevate riikide koondiseid õhukesemaks muutnud.
Kohal ei ole mitmeid ujumise suurriike nagu USA, Austraalia, Prantsusmaa, Holland, Saksamaa, Suurbritannia, Kanada jt. Stardis on aga sellised ujumiskantsid nagu Hiina ja ka Venemaa, Itaalia ning Ungari. Ühest riigist saab võistlusel startida maksimaalselt neli ujujat, kaks noormeest ja kaks neidu.
Algselt pidi Dakari suveolümpiamängud noortele toimuma 2022. aastal, aga see tühistati koroonapandeemia tõttu. See röövis näiteks Eneli Jefimoval võimaluse sel võistlusel üldse osaleda ning medalite eest ujuda.
Eestlased aastatel 2010–2018
Esimesed noorte suveolümpiamängud peeti Singapuris 2010. aastal ja toona olid edukaimad Pärnust pärit Timo Vaimann ja Pjotr Degtjarjov. Vaimann murdis 100 m rinnuliujumise finaali ja saavutas seitsmenda koha, poole lühemal maal jõudis ta poolfinaali.
Degtjarjov sprintis 50 m vabaujumises üheksandale kohale, poolfinaalis jäi teda kaheksa parema sekka mahtumisest lahutama vaid kaks sajandikku. Poolfinaalis ujus ta ka 100 m vaba distantsil.
2014. aastal Hiinas Nanjingis jätkas Daniel Zaitsev Eesti ujujate imelist seeriat ning eestlane ujus taas finaalis. Zaitsev läbi 50 m liblikujumise eelringid ja poolfinaali probleemideta ning tihedas finaalis saavutas seitsmenda koha. Just seitsmes koht on seni jäänud ka Eesti ujujate parimaks lõppkohaks noorte olümpiamängudel.
Nanjingis ujus Zaitsev veel 100 m liblikujumise poolfinaalis ning esimese naisujuja edenes eelringides edasi Karleen Kersa, kes saavutas 50 m rinnuliujumises 14. koha. Sama lõppkoha saavutas ka Karl Johann Luht, kes jõudis poolfinaali 50 m seliliujumises.
Buenos Aires võõrustas 2018. aasta mänge. Ivan Štšeglov ujus kaheksa aaastat tagasi Argentiina pealinnas 200 m seliliujumise eelringides Eesti rekordi, mis viis ta kuuendana finaali. Finaalis nii teravat hoogu enam ei olnud ja tuli leppida kaheksanda kohaga. Poolfinaali jõudis ka Aleksa Gold, kes teenis 14. koha 200 m seliliujumises.
Mida suudavad Randväli ja Lessing?
Eestil on head väljavaated jätkata edukat seeriat ning teenida finaalikoht ka tänavu. 17-aastane Maari Randväli stardib 50/100 m liblik-, 50 m selili- ja 200 m vabaujumises. Tasub meelde tuletada, et võistlusel poolfinaalid puuduvad ehk eelringides põhjal pannakse kohe paika kaheksa parimat.
Randväli on ka ise intervjuudes rõhutanud, et eraldi fookust novembri alguses peetavale võistlusele ei pane, kuid oleme näinud tema esituses sel aastal juba mitmeid kiireid esitusi. Parimad väljavaated kaheksa parema sekka jõudmiseks on eestlannal mitmel alal.
Ülesandmisaegade põhjal on Randväli kolmas 50- ja 100 m liblikujumises ning kuues 50 m selili sprindis. 200 m vabaujumises on tee finaali keerulisem, aga mitte võimatu. Oluline on siiski märkida, et nii mõnelgi ujujal on kirjas isiklikust tippmargist kõvasti nõrgem aeg.
Finaalikoht tundub Randvälil vähemalt paberi peal vormistamise küsimus ja suurem küsimus on, et kas ta suudab napsata ära ka medali? See ei nõua asjade imelist kokkulangemist, aga kindlasti peab Randväli ujuma enda isiklike rekordite lähedale või veidi kiiremini.
Gerd Johan Lessingu hüppab Dakaris vette 200/400/800 m vabaujumises. Enda 400 m vabaujumise tippmargiga hoiab ta pingereas seitsmendat kohta, samas vahed on väikesed ning Lessing peab tegema ühe elu parima ujumise, kui soovib finaalis startida. Tippmark on eestlasel 3:58,50.
800 m vabaujumises on ta paberil 10. positsioonil ning 200 m vabaujumises, kus vette hüppab 48 ujujat on Lessing 11. kohal.
Eesti ujujad avavad enda võistluse juba homme. Randväli osaleb 100 m liblikujumises ja Lessing 800 m vabaujumise distantsil.