Otse põhisisu juurde

Tartu linna meistrivõistlustel tegi puhta töö Kertu Ly Alnek

Kertu Ly Alnek sai kaela ainult kuldmedalid

Pühapäeval, 27. septembril, selgitati Aura ujulas taas Tartu linna parimaid ujujaid. Kuigi naiste arvestuses suuri üllatusi ei juhtunud, siis mõningad meeste ujumised olid vägagi üllatavad. Võisteldi kõikidel 100 m distantsidel ja 200 m kompleksujumises.

Puhta töö naiste arvestuses tegi Kertu Ly Alnek (USK), kes võitis kõik võimalikud alad.
Kusjuures võidud ei tulnud napilt vaid ikka ülekaalukalt. Kindlasti hea treeningvõistlus Alnekile enne varsti algavaid Tallinna meistrivõistlusi, kus tuleb ujuda samasid alasid.


Alneki võidutulemused:


100 m liblikujumine - 1.11.56
100 m seliliujumine - 1.07.47
100 m rinnuliujumine - 1.19.96
100 m vabaltujumine - 59.68
200 m kompleksujumine - 2.30.93

Meestest oli kõige edukam Cevin Anders Siim (TUK), kes sai kaela kaks kuldmedalit ja pronksmedali. Oodatult võitis ta meeste 100 m vabaltujumise ajaga 53.28. Teise kuldmedali noppis ta 200 m kompleksujumises tulemusega 2.14.24. Üllatuslikult pidi Siim leppima pronksmedaliga enda põhialal - 100 m liblikujumises, kus ta sai kirja aja 59.85. Tartu linna meistriks krooniti hoopis vanameister Pavel Naroškin (USK), kes läbis 4 basseinipikkust ajaga 58.95.

Meeste 100 m rinnuliujumises näitas väga head aega Karel Seli (TUK), kes juba hooaja alguses näib olevat heas vormis. Seli sai kuldmedali kaela tulemusega 1.04.86, mis oli ka võistluste kõige parem sooritus.

100 m seliliujumises krooniti Tartu linna meistriks rinnuliujuja Tiit Matvejev (USK). Noormees läbis distantsi ajaga 1.03.08 ning vastutasuks kuldmedal. 

Võistluste kirsiks oli sega 4x50 m kombineeritud teateujumine. Kaks suurt Tartu klubi - Ujumise Spordiklubi ja Tartu Ujumisklubi maid seal jagasid. Seekord napsas endale võidu Tartu Ujumisklubi, kes ajaga 1.58.58 oli parim. Võistkonnas ujusid: Laura-Liis Valdmaa, Cevin Anders Siim, Karel Seli, Getriin Mari Lessing.

Tartu linna meistrivõistluste TOP 5 tulemust:


Karel Seli - 100 m rinnuli - 630 FINA punkti
Kertu Ly Alnek - 100 m vabalt - 624 FINA punkti
Cevin Anders Siim - 100 m vabalt - 600 FINA punkti
Tiit Matvejev - 100 m rinnuli - 587 FINA punkti
Pavel Naroškin - 100 m liblikat - 554 FINA punkti

Kõik tulemused leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

Zaitsev peale MMi normatiivi alistamist: helistasin isale ja puhkesin nutma

Helsingis algasid neljapäeval neli päeva kestvad Soome meistrivõistlused. Reedel oli võistlustules ka Eesti üks läbi aegade parimaid sprintereid Daniel Zaitsev, kes startis ainult 50 meetri liblikujumises eesmärgiga alistada MMi A-normatiiv.   

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.