Kui pealtnäha tundub paraujumine täpselt samasugune spordiala nagu tavaujumine, siis tegelikkuses on päris palju erinevusi ja nii mõnigi erinevus võib suurelt üllatada. 21. septembril algab Singapuris paraujumise MM ning selle puhul toob paraspordi ekspert Kaimar Kaldma välja 10 suurimat erinevust võrreldes tavaujumisega.
1. Erinevad võistlusklassid
Tavaujumine koosneb kahest võistlusklassist - üks klass meestele ja teine naistele ning lisaks võisteldakse ka segateateujumises. Kuna paraujumises võistlevad väga erineva puudega sportlased, siis on seal ka võistlusklasse palju rohkem. Nii meestel kui ka naistel on 14 võistlusklassi ehk kokku 28 ning sportlased jagatakse võistlusklassidesse puude liigi ning raskuse järgi. Füüsilise puudega sportlastele on kümme võistlusklassi (S1-S10), nägemispuudega sportlastele kolm (S11-S13) ning eraldi võistlusklass on ka intellektipuudega (S14) ujujate jaoks.
2. Pikim ujumisdistants
Kui basseinialadest on tavaujumises kõige pikemaks alaks 1500 meetri vabaujumine, siis paraujumises nii pikki vahemaid ei läbita. Sõltuvalt võistlusklassist on pikimaks distantsiks kas 200- või 400 meetri vabaujumine. Kui võrrelda teisi ujumisviise, siis paraujumise tiitlivõistluste programmis ei ole 200 meetri rinnuli-, selili- ega liblikujumist. Samuti puduub 400 m kompleksujumine. Raskema puudega sportlaste puhul on programmis lühemad distantsid, sest nende füüsilised võimed ei lubaks pikemaid võistlusmaid ujuda.
Kergema puudega sportlased suudaksid kindlasti kõiki eelmainitud alasid ujuda, kuid põhjus miks paraujumises võisteldakse vähematel aladel, tuleneb asjaolust, et laiemat võistlusprogrammi pole kuidagi võimalik ajakavasse ära mahutada, sest paraujumise MMil peavad kõik 170 medaliala ära mahtuma seitsme võistluspäeva peale. Pikema võistluspäevade arvuga võistluse korraldamine läheks aga liiga kulukaks.
3. 150 meetrit kompleksi
Unikaalne distants, mida tavaujumises ei ole, on paraujujatel 150 meetrit kompleksi. Võrreldes tavapärase kompleksujumisega, kus distantsiks 200 meetrit, on kavast ära jäetud selle esimene osa ehk liblikujumine. 150 m kompleksi on kavas klassidele SM3 ja SM4 ehk siis raske füüsilise puudega sportlastele ning enamik nende klasside võistlejatest pole oma puude tõttu füüsiliselt võimelised liblikat ujuma.
4. Paraujujad on kiiremad tavabasseinis
Kui võrrelda tavaujujate pika- (50 m) ja lühiraja (25 m) basseinis ujutud rekordeid, siis on kõik maailmarekordid ja ka Eesti rekordid lühirajal kiiremad. Paraujumises on seis vastupidine ning 50 meetri basseinis ujutud ajad on reeglina kiiremad. Kui võrrelda näiteks omavahel kõikide paraujumise klasside 100 meetri vabaujumise pika- ning lühiraja maailmarekordeid, siis selgub, et meestel on vaid kolmes ning naistel ainult ühes klassis kiirem aeg 25 meetri basseinis.
Asjaolule, et paraujumises ujutakse tavabasseinis kiiremini on kaks selgitust: esiteks ei toimu paraujumises 25 meetri basseinis tiitlivõistlusi ning seetõttu ei tee paljud tipud lühiraja võistlusteks ka eraldi ettevalmistust. Samuti on paljudel sportlastel oma puude tõttu 25 meetri basseinis raskem ujuda, näiteks kõigil neil võistlejatel, kes ei saa ujumiseks alakeha kasutada võtab pööre hoo maha ning kiiruse uuesti ülesse saamisega kulub aega ja seepärast jäävad ka nende lühiraja basseini ajad aeglasemaks.
5. Pimedad peavad kandma mustade klaasidega ujumisprille
5. Pimedad peavad kandma mustade klaasidega ujumisprille
Tavaujumises saavad sportlased ise valida milliste ujumisprillidega nad ujuvad, kuid paraujumise täispimedatele sportlastele mõeldud võistlusklassis (S11) on võistlejatel kohustuslik kasutada mustade klaasidega prille ning koputajaid. Mustad prillid (ehk millest ei ole võimalik läbi näha) on tehtud kohustuslikuks, et tagada võrdne konkurents, sest mõned selle klassi võistlejad tajuvad valgust, mis võiks neile anda eelise. Kui kõik võistlejad kasutavad prille, kust valgus läbi ei pääse, siis paneb see võistlejad võrdsesse seisu. Selles klassis kontrollitakse sportlaste prille peale finišit ning ka tulemused saavad ametlikuks alles peale kontrolli lõppu.
Lisaks mustadele prillidele on selles klassis kohustuslik ka koputajate kasutamine. Koputajad on sportlase abilised, kes seisavad basseini mõlemas otsas ning nende eesmärk on anda võistlejale märku lähenevast seinast. Selleks kasutavad nad koputuskeppi, millega nad puudutavavad sportlast ning seeläbi saab pime ujuja aru, et kohe jõuab ta seinani. Võistluse ajal ei tohi koputajad anda sportlasele tema ujumise kohta häälega informatsiooni. Koputajate abi võivad kasutada ka nägemispuude klasside S12 ja S13 sportlased, kuid neile on see vabatahtlik ning see sõltub iga ujuja isiklikust soovist.
6. Abistajad ja abivahendid stardis
Tavaujumises ei ole kõrvalistel isikutel lubatud stardialale siseneda, paraujumises aga vajavad paljud füüsilise puudega sportlased oma puude tõttu startimisel abi ning seepärast lubatakse ka abilised koos sportlastega stardialale. Kui sportlasel on stardipukil seistes raskusi tasakaalu hoidmisega, siis on lubatud saatjal teda kinni hoida, kuid abiline ei tohi seejuures ujujale hoogu juurde lükata. Kui sportlane ei saa seliliujumise stardis ise torust kinni hoida, siis on samuti lubatud teda aidata. Näiteks võib sportlane toetada ennast abilise kätele. Lubatud on kasutada ka abivahendit, näiteks võib sportlane kinni võtta rõngast või isegi suu abil nöörist.
7. Liblik- ja rinnuliujumise pöörete erand
Tavaujumises peavad sportlased liblik- ja rinnuliujumise distantsidel puudutama pöördes ning finišis seina kahe käega korraga. Kuna paljud füüsilise puudega ujujad ei suuda oma puude tõttu seda reeglit täpselt täita, siis kehtivad paraujumises selles osas erandid. Näiteks, kui sportlasel on käed erineva pikkusega, siis võib ta seina puudutada ainult ühe käega, kuid lühem käsi tuleb samuti ette sirutada ehk peab olema nn. tahtlikkus sellega seina puudutada. Kui sportlasel puuduvad üldse käed, siis on lubatud ka seina puudutamine peaga.
8. Ühest riigist kolm sportlast
8. Ühest riigist kolm sportlast
Paraujumises võib olümpiamängudel ja MMil samast riigist ühel alal startida kolm sportlast, kui tavaujumises on lubatud sportlaste arv ühe riigi kohta kaks. Seega on paraujumises võimalik saada kolmikvõite. Näiteks Pariisi paralümpial saavutasid Hiina sportlased lausa kuus kolmikvõitu.
9. Selili kiiremini kui kõhuli
9. Selili kiiremini kui kõhuli
Paraujumises võib sportlane oma puude tõttu liikuda vees selili kiiremini kui kõhuli. Tavaujumises on ilmselgelt kõige kiirem stiil krool. Paraujujate puhul ei pruugi see alati nii olla ja mitmed sportlased liiguvad oma puude iseärasuste tõttu kiiremini edasi hoopis selili asendis. Näiteks kõige raskema füüsilise puudega sportlaste klassides (S1-S2) suudavadki nad peamiselt ainult selili ujudes edasi liikuda ning ka Eesti parim paraujuja, S4 klassis võistlev, Matz Topkin liigub selili asendis kiiremini edasi kui kõhuli ujudes.
10. Olümpiarõngad keelatud
Päris paljud olümpial osalenud tavaujujad on lasknud enda kehale tätoveerida olümpiarõngad. Kui samasugust kehamaalingut omab paraujuja, siis tuleb tal see võistluste ajaks kinni katta. Põhjus, miks parasportlased neid tätoveeringud näidata ei tohi, tuleneb reklaamireeglitest, sest viis rõngast sümboliseerivad rahvusvahelist olümpialiikumist, aga mitte parasporti ja see loetakse keelatud reklaamiks.
Küll on parasportlastel lubatud demonstreerida oma kehal Rahvusvahelise Paralümpiakomitee (IPC) sümboolikat. Parasportlaste tätoveeringute vastavust kontrollitakse enne starti call roomis ning on ka teada näiteks juhtum 2016. aasta EMilt, kus kinni katmata olümpiarõngaste tõttu ei lubatud ühte paraujujat finaalis starti.
-----------------------------
Autor: Kaimar Kaldma
Kaldma on endine Eesti paraujumise koondislane ja esindanud riiki ka maailmameistrivõistlustel. Mullu kommenteeris Kaldma Pariisi paralümpiamänge ning 2025. aasta Singapuri MMil toob ta koostöös PriitSwimiga kõikide huvilisteni erinevad võrdlused, eelvaated ja kokkuvõtted.