Otse põhisisu juurde

Kregor Zirk ja teised maailma tipud võitsid kohtu kaudu 4,6 miljonit dollarit


Rahvusvaheline Ujumisliit (AQUA) on mitu aastat käinud kohtuteed maailma tippujujatega, keda esindavad olümpiavõitjad Katinka Hosszu ja Tom Shields. Nüüd on kaks osapoolt jõudnud kokkuleppele, mis tähendab, et AQUA maksab tippujujatele 4,6 miljon dollarit.


Mis on juhtunud? 2018. aastal tuli Ukraina ärimees Konstantin Grigorishin esile ideega luua Rahvusvaheline Ujumisliiga (ISL), mis järgmisel aastal sai sisse juba suurema hoo ning millest võttis osa enam kui 200 maailma tippujujat.

Idee ei meeldinud Rahvusvahelisele Ujumisliidule, kes toona kandis veel FINA lühendit. Nad tundsid end ISLi ja miljonäri rahakotist ohustatuna ning enne esimesi võistlusi keelasid ujujatel antud ujumisliigast osa võtta ning ähvardasid lausa MMi ja olümpiamängude osavõtu keeluga.

See reaktsioon vallandas väga tugeva laviini ujujate seas ning nüüd juba tippspordist taandunud olümpiavõitjad Katinka Hosszu ja Tom Shields andsid asja kohtusse ja väitsid, et AQUA tegude tõttu on ujujatel jäänud saamata väga suur osa auhinnarahast. Enne 2019. aasta ISLi esimest hooaega, millest võttis osa ka eestlane Kregor Zirk, taheti 2018. aastal pidada üks võistlus, mis AQUA reaktsiooni tõttu jäi ära.

4,6 miljoni dollari suurune kokkulepe

Nüüd on AQUA ja sportlased jõudnud kokkuleppele, mis sätestab, et alaliit maksab ujujatele välja 4,6 miljonit dollarit, mis on eurodes 3,93 miljonit.

"Kogu olukord ulatub aega, kui FINA eesotsas olid hoopis teised inimesed ning kahjuks on kogu olukord veninud mitu aastat," sõnas hetkel rahvusvahelist alaliitu juhtiv Husain Al Musallam. "Siiski ma olen rahul, et saame õla alla panna ning toetada ujujaid, kellel tõmmati vaip jalge alt. Ma ei usu, et oleks õiglane ujujad rahast ilma jätta, kes kannatasid finantsiliselt ja see kaasus tõestab, et AQUA jätkab ujumispordi kasvatamist ning sportlaste toetamist üle kogu maailma."

Kuna 2018. aastal ära jäetud võistluse potentsiaalsetest osalejatest ei ole ülevaadet, siis mõjutas AQUA toonane otsus ka 2019. aasta seitsmest võistlusest koosnenud hooaega, kus paljud kartsid võistluskeelu hirmus osaleda. Siiski olid kohal maailma suurimad ujumistähed, et näidata toetust uuele ujumisliigale. 

2019. aasta ISLi esimesel hooajal said terve hooaja jooksul vähemalt ühe punkti kirja 251 ujujat. Kõige enam punkte teenis Sarah Sjöström ja temale järgnesid Caeleb Dressel ning Emma McKeon. Tiimide arvestuses tuli võitjaks Energy Standard, kuhu kuulus ka Zirk ja kes hooaja lõikes pälvis individuaalselt punktidega 87. koha.

Üsna suure tõenäosusega läheb nüüd 4,6 miljoni dollari suurune kokkulepe jagamisele ujujate vahel, kes ISLi esimesel hooajal startisid. Kui jagada antud summa kõikide punktisaajate vahel, siis iga ujuja teeniks 18 300 dollarit. Kuna Hosszu ja Shields olid esindajad, siis võib neile laekuda ka suurem summa ning "potist" võivad osa saada ka teised ujujad.

Siiski on veel üks kohtulahing samade osapoolte vahel käimas, aga veidi erineval teemal. Selle istung toimub 12.-22. jaanuarini 2026. Rahvusvaheline Ujumisliiga (ISL) pidas vastu kolm aastat ja 2022. aastal tühistati neljas toimuma pidanud hooaeg. Viidates toona Ukraina-Venemaa sõjale ja liiga toetaja Grigorishini ärisidemetele mõlemas riigis, mis külmutas tema varad ja võimaluse ujumist toetada.

POPULAARSED POSTITUSED

Pöörane Eesti ujumisõhtu Lublinis: kas läbi aegade edukaim võistlus?

Pühapäeva õhtul kirjutati Eesti ujumise ajalukku üks ilus ja kuldne peatükk kui viieminutilise vahega krooniti Ralf Tribuntsov ja Eneli Jefimova Euroopa lühiraja meistriteks. Kuldmedalist ei jäänud samal õhtul kaugele ka Kregor Zirk, kes jäi poodiumi kõige kõrgemast astmest 0,38 sekundi kaugusele. 

EM-i EELVAADE: Tiitlivõistluste debütandid üritavad isiklikke tippmarke murda

Euroopa meistrivõistluste debütandid Euroopa meistrivõistlused Londonis algavad täpselt nädala pärast järgmisel esmaspäeval. Eesti koondis on üks aegade suurimaid, täpsemalt 24-liikmeline. Selle nädala jooksul alustab Priit Aaviku Ujumisblogi kõikide ujujate tutvustamist. Esimesena on tutvustamis järjekorras noored ja rohelised ehk täiskasvanute tiitlivõistluste debütandid keda on kokku viis. Tihtipeale on nii, et esmakordselt tiitlivõistlustel osalevatel ujujatel peaks olema üks eesmärk - ujuda isiklik tippmark. Vähemalt seda saab õnnestumiseks lugeda kui vaadata tänavusi Eesti koondise debütante, kindlasti soovivad kõik enda südames ujuda poolfinaalides ja finaalides kuid tuleb siiski realistlikult kahe jalaga maa peal olla.

5 kõige põnevamat distantsi mida jälgida Eesti karikavõistlustel

Homme algavad Tartus Aura ujulas Eesti karikavõistlused ning oodata on mitmeid põnevaid ujumisi meie tippude esituses. Nagu alati on mõned distantsid huvitavamad kui teised ning erand ei ole ka tänavune karikavõistlus.  Toon nüüd Teieni viis kõige põnevamat distantsi tänavustel Eesti karikavõistlustel mida peab nägema. 

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

ARVAMUS: Miks ujumistreening on sinu lapsele parim valik

Mõned meist oskavad paremini ujuda, mõned kardavad vett, mõned saavad enam-vähem vees hakkama. Fakt on see, et ujumisoskus on eluliselt tähtis oskus meile ning seda peaks valdama iga Jüri ja Mari.  Eestis oli 2015 aastal uppumissurmade arv 37, mullu oli see number 46 ning tänavu on enda elu kaotanud 6 inimest. Aga ärme sea negatiivset alatooni sellele artiklile, kuid peame siiski meeles neid numbreid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.