Mullu Pariisi olümpiamängude finaalis ujunud Kregor Zirk on pärast pikemat pausi basseinist tagasi treeningute lainel ning pulbitseb energiast. Pikemas perspektiivis soovib ta 2028. aasta Los Angelese olümpial olla taas ülesannete kõrgusel ja detsembris võidelda lühiraja EMi medalite eest.
Viimase võistlusstardi tegi 26-aastane ujuja mullu detsembris peetud lühiraja MMil, kus ta saavutas kuuenda koha. Seejärel otsustas eestlane koos enda kanadalasest treeneri Tom Rushtoniga teha pikema pausi basseinist, mis sai lõpu maikuus.
"Paus basseinist oli strateegiline ja tagantjärgi võin öelda, et ka väga kasulik mulle," sõnab mullu Pariisi olümpiamängudel seitsmenda koha saavutanud ujuja. "Sain selle perioodi jooksul palju aega perega veeta, tegeleda teiste spordialadega ning võta korraks üks hingetõmme, sest olen praktiliselt kogu elu ilma suurema pausita basseinis rassinud."
Zirkile sekundeerib tema treener, kellega on edukas koostöö kestnud juba kaheksa aastat ning avab pausi põhjuseid laiemalt. "Mitte ükski meie grupi sportlane ei ole kogenud nelja-aastast olümpiatsüklit, sest Tokyo ja Pariisi vahel oli kolm aastat ning kõik sai surutud väga kitsa ajaraami sisse. Samas tsükkel Rio ja Tokyo vahel oli viis aastat, aga Kregor Rios ei ujunud, mis oli taas teistsugune olukord," selgitab 46-aastane Rushton, kelle hoolealused on kahelt viimaselt olümpialt teeninud neli medalit.
Rushton lisab: "See on seega meie esimene nelja-aastane tsükkel ja on hea võtta mentaalselt kerge esimene aasta, et sa tunneksid end motiveerituna ja värskena, kui me jõuame lõpuks Los Angelese olümpiamängudeni."
Rushton lisab: "See on seega meie esimene nelja-aastane tsükkel ja on hea võtta mentaalselt kerge esimene aasta, et sa tunneksid end motiveerituna ja värskena, kui me jõuame lõpuks Los Angelese olümpiamängudeni."
Eesti parim meesujuja ütleb, et tagasitulek pausist on olnud tegelikult sujuvam kui ta ise arvas. "Maikuus hakkasin madalate koormustega paar korda nädalas basseinis käima ja juunis läksin koos enda treeninggrupiga USAs kõrgmäestikulaagrisse, kus juba tõsisemalt harjutasin. Teised tiimiliikmed valmistusid MMiks ja mina üritasin enda vormi üles leida."
Treeneri sõnul oli tema hoolealune esimeses treeninglaagris väga heas vormis. "Kregor sõitis pausi ajal jalgrattaga, tegi triatloni ja see on alati hea, et sportlased leiavad basseinivälisel ajal erinevaid mooduseid kuidas püsida vormis, naudivad liikumist ning on terved," märgib Rushton.
Mullu MMil Eesti ujujate läbi aegade parima koha - viienda - saavutanud Zirk tunnistab, et tunneb hetkel end treeningutel üllatavalt hästi ja seis on väga positiivne. "Vaadates ka suuremat pilti, sest lõppeesmärk on ikkagi edukas esinemine Los Angelese olümpial, siis olen praegu väga heas kohas. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt, kuid adekvaatse pildi saab ette esimeste võistlustega."
Zirk plaanib tagasituleku võistluse teha Hollandis
Viimati detsembrikuus võistelnud 26-aastane Tartust pärit ujuja tunnistab, et vahepealsel perioodil tekkis mitu korda sügelus naasta kiiremini treeningutele, kuid usaldas treeneriga paika pandud plaani.
"Aprillikuus ma tundsin, et tekkis väike kadedus, sest üle kogu maailma hakati väga kiiresti ujuma ja spordimehe hing tahtis ka. Muidugi oli ka palju sportlasi, kes tegid samuti pausi, aga need kes karussellil tiirlesid, ujusid väga hästi," ütleb Zirk kerge muigega.
Suvine ujumise MM toimus ilma Zirkita viimati 2013. aastal ning ta on kuue korraga ka enim Eestit esindanud ujuja. "Suvel olin juba rahulikumas konditsioonis ja tegelt oli päris lahe korra vaadata tiitlivõistlusi ka kõrvalt. Elasin eestlastele kaasa ja teistele enda tuttavatele, kuid järgmine kord tahan juba ise platsis olla."
Alanud lühiraja basseini hooaja teeb Zirk kaasa ja fookuses on 2.-7. detsembrini peetavad Euroopa lühiraja meistrivõistlused. Terve septembrikuu USAs kõrgmäestikulaagris viibiv eestlane on oktoobri alguses ühe nädala kodumaal ning sõidab seejärel vormi timmima Türki.
"Oktoobri lõpus teen esimese võistluse, milleks on Hollandi katsevõistlus lühiraja EMiks, aga mina olen sinna võistlusele juba kvalifitseerunud ja soov on lihtsalt kogeda närvipinget, raputada maha ämblikuvõrgud ning võistelda kvaliteetses basseinis," avab Zirk tulevikuplaane.
"Novembrikuus valmistun lühiraja EMiks kodumaal ning on õhus veel üks võistlus novembri esimesel nädalal Poolas, kuid see on veel lahtine ja teeme selle otsuse jooksvalt. Seejärel juba ongi lühiraja EMi aeg käes ning Eesti koondis läheb sinna ilmselt enda läbi aegade tugevaima koosseisuga."
Lühiraja EMil jahib medalit
Zirk on enda ujujakarjääris jõudnud ainulaadsesse punkti ja murdnud kõikidesse täiskasvanute tiitlivõistluste finaalidesse nii tavabasseinis kui ka lühirajal. Ta tunnistab ka ise, et järgmine loogiline eesmärk oleks medal kaela saada.
"Eesmärk on medalite peale ujuda, et oleks veidi imelik kui ma seaksin madalamaid sihte. Muidugi palju oleneb konkurentidest, sest võin teha elu parima soorituse, kuid see ei garanteeri mulle ega mitte kellelegi teisele koheselt medalit," ütleb Zirk otsekoheselt, kelle senine parim koht lühiraja EMilt on neljas.
"Miinimumeesmärk on tiitlivõistlustel finaali pääsemine ja suurem siht medal. Ma ei viskaks neid asju ajakirjanduses õhku kui ma nendesse ise ei usuks ja ega ma ilmselt sporti ka ei teeks, kui ma taoliste eesmärkide suunas ei liiguks."
Treener Rushtoni hinnangul saab konkurentide kohalolek või puudumine olema määrava tähtsusega, et kas Zirk seisab lühiraja EMil poodiumil või mitte. "Aladel, kus Kregor ujub, on kindlasti määrava tähtsusega see, kes Poolas starti tulevad. Raske öelda, kas poodiumikoht on saavutatav, sest kui me võtame näiteks 200 meetri liblikujumise, siis meil on Leon Marchand (toim. - Pariisi olümpiavõitja), Kristof Milak (toim. - Tokyo olümpiavõitja) ja mitmed teised tugevad ujujad. Eelmainitud sportlaste kohalolek või puudumine mängib suurt rolli, et mis Kregori lõppkoht võiks olla," lausub kogenud juhendaja.
Zirk lisab, et eesmärkidest veelgi olulisem on see sujuv progress, mis on tal aastate jooksul toimunud. "Samm sammu ja tiitlivõistluste kaupa tahan liikuda Los Angelese olümpiamängude suunas. Vaheetappe tiitlivõistluste näol on päris mitmed, aga suurim fookus on LA 2028 peal, mille peale peame mõnes mõttes juba täna mõtlema."
"Los Angelese suunas plaani tegemine algas kohe peale Pariisi ning võistluspaus oli plaani üks oluline osa. Sama oluline on ka treeningute pool, et millistel aastatel me keskendume rohkem ühele või teisele elemendile, et 2028. aastaks saaksime pusletükid kokku ilusaks pildiks," ütleb ujuja lõpetuseks.