Otse põhisisu juurde

Noorte olümpiamängud 2026: Kuidas kvalifitseeruda? Kes osalevad eestlastest?


2010. aastal nägi ilmavalgust Noorte suveolümpiamängud, mis toimuvad järgmisel aastal neljandat korda. Eesti ujujatel on antud võistlusel läinud alati päris hästi ja kahel korral on murtud lausa finaali. 2026. aastal toimuvad võistlused Senegali pealinnas Dakaris.

Viimati toimusid Noorte suveolümpiamängud 2018. aastal. Neli aastat hiljem toimuma pidanud võistlus tühistati seoses covid-19 levikuga, mis potentsiaalselt röövis näiteks Eneli Jefimoval võimaluse võita medal. Järgmisel aastal peetaval spordipeol saavad osaleda ujujad vanuses 15-18 ehk sünniaastad peavad olema vahemikus 2008-2011. 

2010. aastal Singapuris peetud mängudel ujus suurepäraselt Pjotr Degtjarjov, kes saavutas 50 meetri vabaujumises üheksanda koha. Edasipääsust finaali jäi teda lahutama vaid kaks sajandikku. Neli aastat hiljem murdis finaali Daniel Zaitsev, kes 50 m liblikujumises pälvis seitsmenda koha. 

Zaitsevi seitsmes koht on ka ujujate läbi aegade parim tulemus. Samas finaalis ujus ka eestlastele tuttav Dylan Carter, kes toona pälvis hõbemedali. Samas jättis Zaitsev enda seljataha 9-kordse olümpiamedalisti Kyle Chalmersi. 2014 tegi ajalugu ka Ruta Meilutyte, kes seal võidetud kuldmedaliga jõudis ainulaadse saavutuseni. Nimelt sai leedulanna kokku kuldmedalite kollektsiooni kõikidelt tiitlivõistlustelt - nii noored kui ka täiskasvanud. 

2018. aasta mõõduvõtul oli heas hoos Ivan Štšeglov, kes 200 m seliliujumises muukis lahti finaaliukse ja saavutas kaheksanda koha. Ta ujus toona ka Eesti rekordi, mille ta aasta hiljem täiskasvanute MMil veelgi kiiremaks kruttis. 

Kuidas kvalifitseeruda?

Dakaris peetavad olümpiamängud toimuvad 31. oktoobrist kuni 14. novembrini, mis tähendab, et kvalifitseerunud ujujatel tuleb kogu enda hooaja plaan ümber teha. Kui muidugi on soov olla elu parimas vormis just sel võistlusel.

Kes järgmisel aastal toimuval võistlusel osalevad on hea küsimus, sest Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ei ole osalemise aegnormatiive veel avaldanud. Siiski saab eelnevate mängude põhjal päris hea eelduse teha, et kuidas protsess välja näeb. 2018. aastal said ühest riigist osaleda maksimaalselt kaheksa ujujat (neli noormeest ja neli neidu). Eesti on saanud lähetada alati minimaalselt kaks mees- ja kaks naisujujat. Võib eeldada, et sarnast loogikat kasutatakse ka Dakaris. 

Osalemise üheks tingimuseks on aegnormatiivi täitmine. Suuremates riikides kus A-normatiivide täitjaid palju, siis otsustab paremusjärjestuse kõrgem AQUA punkt parimal alal. Eestlastel on tavaliselt koha koondises saanud A-normatiivi täitjad ning ülejäänud kohad selguvad kõrgema AQUA punkti alusel. 

2018. aasta noorte olümpiamängude normatiivid. Vasakul noormeeste normatiivid ja paremal neidude:

Kvalifitseerumise protsess on muidugi veelgi keerukam, aga Eesti kontekstis ei ole kõik detailid nii olulised. Kui Pariisis (täiskasvanute olümpial) osales 854 ujujat, siis Dakaris saab osaleda ainult 328 ujujat ehk normatiivid ilmselt keeratakse päris tugevaks. Eelmiste mängude normatiivide põhjal saame päris hea pildi, et kes Eesti koondisesse kuuluks. 

Kes eestlastest osalevad 2026. aasta mängudel?

Kuigi aegnormatiive ei ole 2026. aasta võistluseks veel avaldatud, siis nende täitmine peaks kõigi eelduste põhjal algama 1. aprillist 2025. Üsna kindlalt võib väita, et Maari Randväli saab olema koondise üheks liidriks. Lisaks sellele, et ta on kõige kõrgema AQUA punktiga sportlane (794p), siis tal on ilmselt juba täidetud mitu A-normatiivi. 50-100-200 m selili- ja 100 m vabaujumises on Randväli isiklikud rekordid 2018. aasta normatiividest päris suurelt ees ja vaevalt, et need eestlanna tippmarkidest kiiremaks nüüd ka krutitakse.

Teisele naisujuja kohale pretendeerivad eelkõige Ksenia Bažanova ja Polina Sovtsa. Esimene neist on 50 m vabaujumises kirja saanud 26,22 ja Sovtsa 50 m seliliujumises 29,61. Vaadates 2018. aasta normatiive, siis saab olema piiri peal, et kas nende ajad on piisavad A-normatiiviks või mitte. Pigem eeldaks, et normatiivid saavad olema nende aegadest kiiremad, aga see on hetkel ainult spekulatsioon. 

Juhul kui mõlemal sportlasel jääb A-normatiivist puudu, siis eelise saab Bažanova, sest Randväli on 50 m seliliujumises kindlasti A-normiga ujuja ja Sovtsal tuleb sel alal startimiseks samuti A-normatiiv alistada. Vaatamata faktile, et Sovtsal on veidi kõrgemad AQUA punktid. Koondiseuksele võivad koputada neidudest veel ka Emily-Pärli Jäärats ja Mirtel Merimaa, aga see nõuab aasta jooksul suuremat arenguhüpet.

Noormeeste seas on seis veidi keerulisem, sest hetkel ühtegi A-normatiiviga ujujat ei ole, mis tähendab, et paremusjärjestuse otsustavad AQUA punktid. Üsna selge liider on hetkel Gerd Johan Lessing enda 1. mail ujutud 400 m vabaujumise tippmargiga 3,59,93 (771 punkti). Talle järgneb Aleksei Denissov 200 m kompleksujumises (716 punkti). Esimesena joone all on Erik Mäesepp 1500 m vabaujumise ponnistusega 16:17,41 (706 punkti), aga kuna seda ala noorte olümpial ei ujuta, siis tema järgmine parim ala on 400 m vabaujumine (4:09,26 // 688 punkti). Juhul kui Mäesepp tahab Denissovit "kinni püüda", siis peaks ta ujuma vähemalt 4:05,86. Lisaks ei ole kavas ka 400 m kompleksujumist.

Potentsiaalsete osalejate ring on seega 7-10 ujuja ümber. Siiski tuleb märkida kahte asja. Esiteks, aegnormatiivide täitmise alguse kuupäev võib olla ka 1. mai. Teiseks, noortel ujujatel on üks aasta väga pikk periood, mis võib sisaldada kasvamist, uut tasemetõusu jne ehk siia ringi võib lisanduda ka mitmeid teisi noorujujaid.

Olenemata sellest, et kes lõpuks Dakari noorte suveolümpiamängudele kvalifitseeruvad, siis Eesti ujujad on igal võistlusel korraliku märgi maha pannud. Loodetavasti ei ole erand ka 2026. aasta ning pikendatakse seda edukat seeriat, mis 2010. aastal Pjotr Degtjarjovi poolt kasvama pandi ja seejärel Daniel Zaitsevi ning Ivan Štšeglovi poolt on jätkatud. 

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.