Otse põhisisu juurde

3 suurt ja olulist treenerit Eesti ujumise ajaloos


25. septembril tähistatakse treenerite päeva ja sotsiaalmeedia on täis erinevaid postitusi, kus tänatakse treenereid ühel või teisel viisil. Lahe! Antud päeva tähistamiseks toob PriitSwim välja kolm suurt ja olulist ujumistreenerit Eesti ajaloos erinevatel perioodidel.

Kuigi siia nimekirja saaks ja võiks lisada kümneid treenereid, siis on mõned juhendajad, kes on paistnud teiste seast silma eredamalt kui teised. Siinkohal toome välja kolme erineva ajaperioodi tipptreenerid, kes on spordiala arengusse jätnud kustutamatu jälje.

1. Herbert Rachmann

1905. aastal sündinud Herbert Rachmann oli tõeline multitalent, kes ei piirdunud ainult ujumistreeneri tööga. Noore mehena kuulus ta 1920-ndatel ise Eesti paremikku võrkpallis, korvpallis, võimlemises ja veepallis. Juhendajana sai ta üle Eesti tuntuks lisaks ujumistreeneri ametile ka tänu suusatamise ja kergejõustiku õpetajana.

Rachmann tegutses ujumistreenerina ligi neli aastakümmet. 1936. aasta Berliini olümpiamängudel olid esimeste Eesti ujujatena stardis vennad Egon ja Boris Roolaid, kelle juhendajaks oli just Rachmann. Teda on kirjeldatud kui ereda isiksusena, kelle energilisus, elurõõm, ideederikkus ja sütitamisvõime meelitasid ujumisradadele tuhandeid poisse ja tüdrukuid.
 

Pärast Berliini olümpiamänge tuli oodata 16 aastat, kui taas eestlased olümpiale jõudsid. 1952. aasta Helsingi mängudel osalesid Endel Edasi ja Endel Press, kelle edule pani suuresti aluse just Rachmann. Samuti alustas tema käe all ujumistreeninguid Gunnar Päron, kellest sai hiljem esimene eestlane, kes 100 m vabaujumises alistanud minuti piiri.

Treeneritöö kõrvalt aitas ta kaasa ujumisbaaside rajamisele ja korrashoiule. Oli paljude võistluste initsiaator, korraldaja ja kohtunik. Samuti arendas tantsusporti ning oli tantsuklubi Revalia üks asutajaid. Taevastele ujumisradadele ja tantsusaali lahkus ta 1988. aastal.

2. Siiri Põlluveer

Kui läbi ujumise ajaloo on tavaliselt treeneritena esirinnas olnud mehed, siis 19-aastaselt ujumistreeneri tööle sõrme andnud Siiri Põlluveer tõestas, et ka naised saavad sellel erialal läbi lüüa. Sarnaselt Rachmannile oli ka Põlluveer noores eas mitmekülgne ja tegeles mitme spordialaga nagu võrkpall, korvpall, kergejõustik, kuid süda kuulus ujumisele.

1969. aastal treeneritööga algust teinud Põlluveer tõusis kiiresti enda õpilastega tippu ja 1970. aasta teises pooles olid tema noored ujujad juba Nõukogude Liidu noorte edetabelite tipus. Esimene suurem tabamus tuli 1981. aastal kui Nonna Holm krooniti Nõukogude Liidu noorte meistriks. Seejärel särasid Raily Maalust ja Triin Kitsel, kellest viimane ujus 200 m liblikujumises rahvusrekordi, mis püsis 23 aastat. Toonane aeg oleks andnud tänavu Eesti meistrivõistlustel kuldmedali, mis tõestab, et Põlluveeru meetodid olid ajast mitukümmend aastat ees. 

Põlluveeru fenomen peitub aga tema pidevas ja pikaajalises edus, sest kui ühed sportlased lõpetasid, kasvatas ta peale uue põlvkonna, kes tegid tegusid. Nii kuulubki tema juhendatavate hulka ka 61x Eesti meister ja mitmeid rekordeid ujunud Margus Saia. Muide, 15 aasta ja 210 päeva vanuselt on Saia ka läbi aegade noorim meesujuja, kes startinud lühiraja MMil (1997). 


Sellega siiski Põlluveeru teekond ei piirdunud, sest sai temast Audentese Spordigümnaasiumi esimene ujumistreener ja seal juhendas ta Euroopa ning maailma tippu tänaseni tegusid tegeva Ralf Tribuntsovi ja Martin Allikvee. Üheksa aasta jooksul (2009-2018) viis ta Audenteses Eesti täiskasvanute meistriks lausa 20 erinevat sportlast.

Läbi nelja kümnendi on Põlluveeru õpilased võitnud enam kui 1000 Eesti meistritiitlit. 2018. aastal tippspordist taandunud ujumiskorüfee parimaks omaduseks treenerina oli tema südamlikkus, sest kuigi ta ei kartnud vajadusel teha treeningutel kõva häält, siis oli ta enda õpilaste eest alati väljas kui emalõvi ning toeks igas olukorras.

2019. aastal omistati talle esimese Eesti naistreenerina EKR 8 kategooria ehk temast sai esimene ujumise eliittreener. 2023. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

3. Henry Hein

Tänapäevase generatsiooni esinumbriks ujumistreenerite seas on Henry Hein. Sarnaselt eelnevatele treeneritele tegeles ka Hein mitme spordialaga nooruses ja jõudis riigi meistrivõistlustel kahel korral poodiumile teateujumises.

Eelmise kümnendi alguses treeneritööga algust teinud Hein alustas maast ja madalast ehk õpetas lastele mullide puhumist, seejärel vees hõljumist ning sammu sammu haaval hakkasid tema õpilased aina säravamaid saavutusi püüdma.

Heina rolli Eesti ujumises ei saa mitte ühelgi viisil alahinnata, sest kuigi paljud Eesti treenerid on proovinud viia enda juhendatavad ujumises maailma absoluutsesse tippu, siis on see õnnestunud ainult 34-aastasel Heinal. 2019. aastal algas tal koostöö toona 12-aastase Eneli Jefimovaga, kellega saavutati kuue aasta jooksul olulisi verstaposte Eesti ujumises.

Esimene individuaalne Euroopa juunioride meister ja lõpuks võideti kuldmedaleid kokku seitse (2021-2024). Esimene juunioride maailmameister (2023). Esimene Euroopa lühiraja- (2023) kui ka tavabasseini (2024) meister. Esimene lühiraja MMi medalist (2024). Esimene olümpiamängudel individuaalselt finaali murdnud naisujuja (2024).


Lisaks Jefimovale on Hein enda lühikese karjääri jooksul tippu viinud ka teisi eestlasi: 1500 m vabaujumise Eesti rekordiomanik Mark Iltšišin, Euroopa MV poolfinalist Mariangela Boitšuk, Euroopa juunioride MV finalist Lars Sebastian Antoniak. Ja paljud teised sportlased, kes kodumaal kroonitud vabariigi meistriteks.

Milles peitub Heina edu saladus? Eelkõige töökuses, individuaalses lähenemises ja katsetades aina uusi meetodeid. Ta on oskuslikult ära kasutanud tänapäeva tehnoloogia (internet) ja pannud selle enda kasuks tööle. Olgu selleks erinevad treeningmeetodid üle maailma ning nende üheks sulandamine enda käekirja järgi või enda järjepidev arendamine erinevates maailma paikades. Selle kõige krooniks nimetati Henry Hein Eesti aasta treeneriks nii 2023. kui ka 2024. aastal!

POPULAARSED POSTITUSED

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust. 

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.