Senegali pealinnas Dakaris lõppenud noorte olümpiamängudel kirjutas 17-aastane Maari Randväli Eesti ujumisajalugu, saavutades kahel korral neljanda koha. Gerd Johan Lessing lõpetas mängud 11. ja 15. kohaga. Kui suureks saavutuseks neid tulemusi pidada, milline oli Dakari võistluste tegelik tase ning kui palju mõjutasid tulemusi erakordselt keerulised tingimused?
Neliteist sajandikku. Täpselt nii vähe lahutas Maari Randvälja noorte olümpiamängude pronksmedalist 50 meetri liblikujumises. Mõni päev varem oli 100 meetri liblikujumises kolmas koht jäänud 48 sajandiku kaugusele.
Kui neljas koht on enamike sportlaste üks kõige valusamaid resultaate, siis kaks neljandat kohta ühe nädala jooksul võiksid pettumust veelgi suurendada. Ometi peaks Randväli Dakarist kaasa võtma eelkõige teadmise, et temast sai Eesti läbi aegade edukaim noorte olümpiamängudel võistelnud ujuja.
Ja mitte ainult.
Enne tänavusi mänge oli Eesti parimaks tulemuseks Daniel Zaitsevi seitsmes koht 2014. aastal Nanjingis. Randväli ületas selle tähise juba oma esimese stardiga ning temast sai ühtlasi esimene naisujuja, kes noorte OMil kaheksa parema sekka ujunud.
Randväli alustas võistlusi 100 meetri liblikujumisega, kus pääses eelujumiste kuuenda ajaga 1:02,96 kaheksa parema sekka. Õhtuses finaalis suutis eestlanna aega kohendada 1,99 sekundit, lõpetades neljandana. Kuldmedali võitis Serafima Fokina ajaga 59,81, hõbeda rumeenlanna Daria-Mariuca Silisteanu (1:00,31) ja pronksi brasiillanna Ana Julia Aguiar Amaral (1:00,49).
Kolm päeva hiljem seisis Randväli taas finaali stardipukil. Seekord 50 meetri liblikujumises, kus hommikune 27,69 andis finaaliks neljanda stardipositsiooni. Finaalis kärpis ta sellest veel kuus sajandikku, lõpetades ajaga 27,63.
Dakari võistlus ei piirdunud eestlanna jaoks kahe liblikujumise distantsiga. 50 meetri seliliujumises saavutas ta ajaga 30,00 11. koha. Viimasel võistluspäeval ootas teda ees 200 meetri vabaujumine, kus pääs kaheksa parema hulka jäi ligi sekundi kaugusele. Lõppajaks 2:09,04.
Eestlanna tulemused näitavad ilmekalt, et taolistel tiitlivõistlustel ei ole aeg ainult kõige tähtsam, sest ühegi isikliku rekordini Randväli ei jõudnud. Kõige olulisem on finišis lõppkoht. Siia kompotti tuleb arvestada veel see, et Maari valmistub lühiraja MMiks, võitles Dakaris palavikuga ning võistluste tingimustest jõuame veel rääkida.
| Distants | Tulemus | Koht |
|---|---|---|
| 100 m liblikat | 1:00,97 | 4. |
| 50 m liblikat | 27,63 | 4. |
| 50 m selili | 30,00 | 11. |
| 200 m vaba | 2:09,04 | 9. |
Kas Dakaris oli konkurents tõesti nõrgem?
Sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, kuid ainuüksi pealiskaudsest hinnangust jääb võistluste kirjeldamiseks väheks.
Dakari noorte olümpiamängudel puudusid mitmed maailma suurimad ujumisriigid, sealhulgas USA, Austraalia, Suurbritannia, Kanada, Saksamaa ja Prantsusmaa. Loomulikult mõjutab nende puudumine võistluste üldist taset, sest just nendest riikidest jõuab igal aastal maailma tippu suur hulk ujujaid.
Lisaks oli Dakaris osalejate arv riigiti piiratud. Välja arvatud korraldajamaa Senegal, võis iga riik saata võistlustele maksimaalselt kaks mees- ja kaks naisujujat. Oluline on mõista ka noorte olümpiamängude eesmärki. Rahvusvaheline Olümpiakomitee pöörab osalejate valikul suurt tähelepanu erinevate maailmajagude esindatusele ning võimalusele pakkuda olümpiakogemust võimalikult paljude riikide noorsportlastele.
Aga kui suured olid tegelikud erinevused? Selleks tasub vaadata numbreid.
Tänavu juulis Münchenis toimunud juunioride Euroopa meistrivõistlustel tuli 50 meetri liblikujumises finaali pääsemiseks läbida distants vähemalt 27,03ga. Dakaris võideti samal alal kuldmedal ajaga 27,28.
Teisisõnu poleks Dakaris olümpiavõidu toonud tulemus Münchenis isegi finaalikohta taganud! Münchenis krooniti Euroopa juunioride meistriks prantslanna Andréanne Bourseul ajaga 26,19, mis edestas Dakari võiduaega koguni 1,09 sekundiga.
100 meetri liblikujumises oli pilt mõnevõrra teistsugune. Euroopa juunioride meistriks tuli itaallanna Caterina Santambrogio ajaga 58,63, Dakari kuldmedal võideti 59,81ga. Viimane oleks Münchenis siiski finaali viinud, sest seal oli kaheksa hulka pääsemiseks vaja ujuda 1:00,08.
Ka varasemate noorte olümpiamängude võiduaegu vaadates ilmneb erinevus. Naiste 50 meetri liblikujumise kuldmedal võideti 2010. aastal ajaga 26,97, 2014. aastal 26,26 ning 2018. aastal 26,40. Dakaris oli võidutulemuseks 27,28.
| Aasta | Võiduaeg |
|---|---|
| 2010 | 26,97 |
| 2014 | 26,26 |
| 2018 | 26,40 |
| 2026 | 27,28 |
Basseinivesi üle 30 kraadi ja poolteist tundi bussisõitu
Kui Dakari tulemused jäid paljudel aladel tavapärasest tagasihoidlikumaks, siis üheks põhjuseks olid erakordselt keerulised võistlustingimused.
Välibasseini veetemperatuur tõusis kohati 32–33 kraadini. Ka Randväli mainis intervjuudes, et vesi läheb vist iga päevaga aina kuumemaks. Rahvusvahelistel ujumisvõistlustel peaks see olema üldjuhul 25–28 kraadi.
Nii soojas vees on organismil raskem üleliigsest soojusest vabaneda ning koormus muutub eriti tuntavaks pikematel distantsidel. Probleem kujunes sedavõrd tõsiseks, et korraldajad otsustasid 800 meetri vabaujumise võistlused sootuks ära jätta. Ka 400 meetri distantsid tõsteti hommikusse programmi, kui välibasseini vesi oli "eeldatavalt" jahedam.
Ent kuum basseinivesi polnud kaugeltki ainus probleem. Üks Itaalia ujumisväljaanne kirjeldas kohapealsetele allikatele tuginedes, kuidas olümpiaküla ja võistluspaiga vahelised bussisõidud kestsid vähemalt poolteist tundi, mõnikord isegi kaks tundi. Räägitud on ka konditsioneeride puudumisest sportlaste ootealadel.
Kujutagem nüüd ette 17-aastast sportlast, kes peab alustama päeva pika bussisõiduga kuumas kliimas, ootama oma starti kõrvetava päikese käes ning seejärel hüppama basseini, mille vesi on tavapärasest mitu kraadi soojem.
Ja siis eeldatakse temalt isiklikku rekordit. Loomulikult ei tähenda keerulised tingimused automaatselt, et "normaalses keskkonnas" oleks tulnud kiiremad ajad, kuid peame seda kindlasti arvestama.
Lessing oli lähedal finaalikohale
Keerulistest tingimustest ei pääsenud ka teine Eesti ujuja, Gerd Johan Lessing, kes lõpetas oma noorte olümpiamängud 11. ja 15. kohaga.
Algselt kolmel distantsil võistlema pidanud Lessingu jaoks sai Dakar aga ootamatu alguse. Tema esimene ala, 800 meetri vabaujumine, tühistati veetemperatuuri tõttu. Nii sai ta esimese stardi teha alles 3. novembril 400 meetri vabaujumises, kus lõpetas ajaga 4:03,94 viieteistkümnendal kohal.
Isiklikule rekordile 3:58,50 jäi Elvast pärit ujuja alla 5,44 sekundiga. Olümpiavõitjaks krooniti Saudi Araabiat esindanud Rami Bilal Alrahmouni ajaga 3:47,86. Hõbemedali võitis Bogdan Toropkin (3:50,46) ning pronksi Daniel Grillo Saborio (3:52,72).
Lessing tunnistas pärast võistlust, et tegemist oli tema esimese välibasseinivõistlusega ning selliste oludega kohanemine kujunes keeruliseks. Samas nägi ta kogemuses ka positiivset külge.
Oma viimase stardi tegi Lessing reedel 200 meetri vabaujumises ning see jäi talle olümpiamängude parimaks. Ajaga 1:53,44 andis eestlasele 11. koha, jäädes finaalist välja kõigest 0,27 sekundiga.
| Distants | Tulemus | Koht |
|---|---|---|
| 400 m vaba | 4:03,94 | 15. |
| 200 m vaba | 1:53,44 | 11. |
| 800 m vaba | Tühistatud | — |
Kui suur saavutus on kaks neljandat kohta?
Siin jõuame küsimuseni, mis võib Randväli Dakari tulemuste puhul tekitada kõige rohkem erinevaid arvamusi. Sain võistluste ajal mitmeid sõnumeid stiilis: "Mis huumor Dakaris käib?" ja "Tundub, et Dakaris on täielik metsik lääs lahti läinud".
Kas neljandad kohad on sama väärtuslikud, kui maailma ujumise suurriigid puuduvad ja mõnel alal oleks olümpiavõiduks piisanud ajast, millega Euroopa juunioride meistrivõistlustel isegi finaali ei pääse?
Numbritega ei tasu vaielda. Dakari võistlustase jäi paljudel aladel tõepoolest alla teistele tiitlivõistlustele. Kuid sportlase saavutust ei tohiks hinnata üksnes selle järgi, kes võistlustele ei tulnud. Randväli võistles nende vastu, kes olid stardis. Ta pääses kahel korral finaali ja võitles medalite nimel kuni viimaste meetriteni.
Nõnda saabki Dakari võistlustest teha kaks üheaegselt tõest järeldust. Esiteks polnud noorte olümpiamängude konkurents ujumises sama tugev kui näiteks juunioride Euroopa meistrivõistlustel.
Teiseks suutis Maari Randväli ära kasutada talle avanenud võimaluse, teha Eesti ujumisajalugu ja tõestada, et oskab suure rahvusvahelise võistluse pingega toime tulla. Seekord tasuks kaks neljandat kohta.