Ujumise MM-il püstitati 7 Eesti rekordit

Venemaal Kaasanis toimusid 2. augustist - 9. augustini FINA ujumise maailmameistrivõistlused millest võttis osa ka 9-liikmeline Eesti koondis. Eestlaste kõige parema esituse eest hoolitses Ralf Tribuntsov 50 m seliliujumises. Kokku püstitati 7 Eesti rekordit.

Eesti Ujumiskoondis Kaasanis

Kuigi enne võistluste algust loodeti, et eestlased pääsevad ka poolfinaali, siis paraku seekord niimoodi ei läinud. Eestlaste parima koha ujus välja Lõuna-California ülikoolis õppiv ja treeniv Ralf Tribuntsov. 50 m seliliujumises saavutas Tribuntsov 21. koha ning jäi vaid 15 sajandikuga poolfinaal ukse taha. Siiski püstitas Dave Salo käe all treeniv noormees uue Eesti rekordi ajaga 25.45. Eelmine rekordaeg (25.74) kuulus samuti "Tribu" nimele ning oli püstitatud eelmise aasta kevadel.

100 m seliliujumises saavutas Tribuntsov uue Eesti rekordiga (55.13) 32. koha, mis meest üldse ei rahuldanud. Eesmärgiks oli täita Rio de Janeiro olümpiamängude A-normatiiv milleks on 54.36. Enda 100 m seliliujumise Eesti rekordit nihutas Tribuntsov veel 4x100 m kombineeritud teateujumises, kus avavahetuses läbis ta kaks basseinipikkust ajaga 55.03. Ebaõnnestunud 50 m- ja 100 m liblikujumises saavutas "Tribu" vastavalt 35. koha ja 45. koha. Siiski vaatamata sellele võib Tribuntsovi pidada selle MM-i kõige edukamaks Eesti ujujaks. 

Martin Liivamägi esimeseks ja viimaseks individuaalseks stardiks jäi 200 m kompleksujumine, kus ajaga 2.03.21 saavutas "Liivakas" 26. koha. "Tunne oli ok, aeg oli kehva," ütles mees ise peale ujumist. Viimasena poolfinaali oleks viinud tulemus 2.00.22, millest kiiremini on Liivamägi ujunud ühe korra elus ning see juhtus aastal 2009. Samas kandis on ka OM-i A-normatiiv (2.00.28), millele Liivamägi üritab aina lähemale saada. Kindlasti ei midagi utoopilist ja OM-ile pääsemiseks tuleks näidata aega 2.01 kandis või 2.00 suurtega. 

Kuigi Maria Romanjuk püstitas kaks Eesti rekordit tänavusel MM-il, siis poolfinaal kohad jäid kahjuks vägagi kaugele. Kuid keskendume positiivsele: 200 m rinnuliujumises nihutas Romanjuk enda nimele kuuluvat Eesti rekordit ning püstitas uueks Eesti tipptulemuseks 2.31.37, millega ta saavutas 31. koha. Kaks aastat tagasi Barcelonas toimunud MM-il läbis ta selle distantsi ajaga 2.33.48, millega oli protokolli 28. real. See fakt näitab hästi, kui kõrge tase oli tänavu. Poolfinaal uks lükati kinni lausa 2.25.91 peal, napilt pressis end sisse soomlanna Jenna Laukkanen, kes muide pääses kõikidel rinnulidistantsidel poolfinaali.

100 m rinnuliujumises saab öelda, et "lõpuks" ületas Romanjuk aastast 2009 püsinud Eesti rekordi, mis kuulus Jane Trepi nimele ajaga 1.10.61. Võib öelda, et Maria lausa purustas selle rekordi, ujudes uuteks rekordnumbriteks 1.09.49. Seega parandas ta 100 m distantsil Eesti rekordit 1,12 sekundit!!! Seda Eesti ujumises igapäev ei juhtu. Uue Eesti rekordiga pälvis Romanjuk 34. koha. Kahjuks 50 m rinnuliujumine neiul ebaõnnestus, kus jäi ta ka napilt alla enda isiklikule rekordile. Viiendas vahetuses 9. rajal startinud Romanjuk sai kirja ajaks 32.30 ning 40. koha, kuid kurvastamiseks pole põhjust sest kaks Eesti rekordit oli ta selleks ajaks juba kotti pistnud. 

Naiste 100 m rinnuliujumise Rio OM-i A-normatiiviks on 1.07.85, millele järgmisel hooajal peab Romanjuk lähemale saama jõudsalt. Nimelt pääseb olümpiale kindlasti A-normatiivi täitnud ujujad ning kui kohti on üle (ilmselt 0-10 piiris on see number), siis pääsevad need üksikud ujujad, kes on A-normatiivile kõige lähemal. 

Võib õelda, et enda töö tegi MM-il ära suurepäraselt Martin Allikvee, kes püstitas enda elu esimese individuaalse Eesti rekordi! 200 m rinnuliujumises näitas Allikvee aega 2.15.09, mis oli 12 sajandikku kiirem Martin Liivamägi nimele kuuluvast rekordist. Lisaks täitis ta ka Rio OM-i B-normatiivi, aga et pääseda Riosse tuleks näidata aega 2.12 kandis. Siiski enda elu esimesel täiskasvanute pikaraja MM-il oli Allikvee kõvast puust tehtud ning enda elu esimese Eesti rekordiga saavutas ta 34. koha. Enda hooajale paneb Allikvee punkti 15-16 augustil Prantsusmaal Chartresis toimuval MK etapil, kus ta ujub kõiki rinnulidistantse.

Kahjuks peab MM-ilt tagasi sõitma kurbade emotsioonidega eelmise aasta Eesti parim meesujuja Martti Aljand. Mõlemal nii 50 m- kui ka 100 m rinnuliujumise distantsil tuli isiklikest rekorditest suu puhtaks pühkida. Siiski suutis ta 100 m rinnuliujumises viia enda hooaja tippmargi alla 1.02 ning sai kirja ajaks 1.01.99. "No 1.01 veidi lohutas aga muidu ikka saast," oli Aljand enda vastu karm. Selle ajaga pälvis Aljand 34. koha. Samas mainis ta veel ka, et terve see hooaeg on olnud "struggle" seega tulemus oli üsna keskpärane. 50 m rinnuliujumises ebaõnnestus Aljand totaalselt läbides distantsi tulemusega 28.74, mis ei võimaldanud enamat 43. kohast. 

Sigrid Sepp viis tänavu Soomes 50 m seliliujumises Eesti rekordi ehk veidi üllatuslikult 29.42 peale ning pälvis sellega pileti Kaasanisse. Enda elu esimesel MM-il saavutas 17-aastane Sepp 50 m seliliujumises 36. koha. Kirja sai ta ajaks 29.95. Sepp oli enne enda starti väga närvis ning kindlasti mängis see suurt rolli ka tulemusel. Uus võimalus enda 50 m selili Eesti rekordit ning 100 m seliliujumise isiklikku rekordit parandada tuleb 15-16 augustil Prantsusmaal Chartresis kus toimub MK etapp. 

Meie hetke väledaima naiskrooliujuja MM läks aia taha. Märtsis käis Tess Grossmann seljaoperatsioonil ning kuigi lootus oli, et ta jõuab selleks ajaks tippvormi, siis ikkagi läksid asjad veidi teisiti. 50 m vabaltujumises näitas Grossmann aega 26.31, millega ta oli protokolli 49. real. Isiklik rekord on Grossmannil nii võimas kui 25.76 ning Rio OM-i A-normatiiviks on 25.28. Kindlasti tuleb Grossmannil täita sel distantsil A-normatiiv, kui ta hellitab lootusi Riosse pääsemiseks kuna 50 m vabaltujumine on kõige konkurentsi tihedam ala. 100 m vabaltujumises näitas Tess aega 57.91, mis andis talle 52. koha. Nüüd on aega taastuda ning tulla tagasi tugevamana kui eales varem!

Kahjuks meie mees esisprinteril Pjotr Degtjarjovil ei lubanud tervis teha ühtegi individuaalstarti. Kui võtta appi vanad sõbrad "oleksid" siis 50 m vabaltujumises pääses poolfinaali ajaga 22.47 ning Degtjarjovi hooaja tippmark on 22.59. Seega kes teab, mis oleks juhtunud. Siiski ühe stardi "Pjots" tegi ning seda 4x100 m vabaltujumises, kus peale tema ujusid veel Tribuntsov, Zirk ja Aljand. Sellel nelikul õnnestus püstitada ka uus Eesti rekord ajaga 3.21.55 ning saavutasid sellega 22. koha.

Koondise pesamunana oli stardis 16-aastane Kregor Zirk, kes lendas Kaasanisse otse Tbilisist toimunud Euroopa noorte Olümpiafestivalilt, kus ta võitis ka kuldmedali 100 m liblikujumises. Zirk startis vaid 4x100 m vabalt teateujumises, mis lõppes juba eelnevalt mainitud Eesti rekordiga. Esimesed tuleristsed saadud, järgmisele MM-ile juba palju suuremate sihtidega.

Eesti ujujate esitused Kaasanis:

Ralf Tribuntsov:
50 m selili - 25.45* (21. koht)
100 m selili - 55.13* (32. koht)
50 m liblikat - 24.28 (35. koht)
100 m liblikat - 54.38 (45. koht)

Maria Romanjuk:
50 m rinnuli - 32.30 (40. koht)
100 m rinnuli - 1.09.49* (34. koht)
200 m rinnuli - 2.31.37* (31. koht)

Martti Aljand: 
50 m rinnuli - 28.74 (43. koht)
100 m rinnuli - 1.01.99 (34. koht)

Tess Grossmann:
50 m vabalt - 26.31 (49. koht)
100 m vabalt - 57.91 (52. koht)

Martin Allikvee:
200 m rinnuli - 2.15.09* (34. koht)

Martin Liivamägi:
200 m kompleksi - 2.03.21 (26. koht)

Sigrid Sepp:
50 m selili - 29.95 (36. koha)

4x100 m vabaltujumine - 3.21.55* (22.koht)
Ralf Tribuntsov (50.16)
Kregor Zirk (50.46)
Martti Aljand (50.85)
Pjotr Degtjarjov (50.08)

4x100 m kombineeritud - 3.43.16 (23.koht)
Ralf Tribuntsov (55.03)*
Martin Allikvee (1.01.40)
Martin Liivamägi (54.83)
Martti Aljand (51.89)

*Eesti rekord

Kõik tulemused leiad siit: MM-i tulemused

Püsige Lainel!