Otse põhisisu juurde

Laukkanen püstitas riigi meistrivõistluste teisel päeval uue Soome rekordi

Laukkanen stardib ka lühiraja EM-il

Espoos jätkuvatel Soome lühiraja meistrivõistluste teisel päeval oli taas hoos rinnuliujuja Jenna Laukkanen, kes 200 m rinnuliujumises püstitas uue rahvusrekordi. Niko Makela püstitas 100 m liblikujumises enda teise Soome noorte rekordi nendel võistlusel. 

Kui esimesel päeval krooniti Jenna Laukkanen Soome meistriks nii 100 m rinnuli- kui ka 200 m kompleksujumises, siis teisel päeval sai ta taas kaela 2 kuldamedalit.

Esimene neist tuli uue Soome rekordiga 200 m rinnuliujumises. Laukkanen sai kirja ajaks 2.20.75, eelnev rekord kuulus samuti neiule ning oli püstitatud eelmisel aastal ajaga 2.21.30. Eesti rekord antud distantsil kuulub Natalia Hissamutdinova nimele ajaga 2.25.54. Lisaks võitis Laukkanen veel naiste 100 m kompleksujumise tulemusega 59.17.

Riku Poytakivi, kes võistluste esimesel päeval püstitas uue Soome rekordi 50 m liblikujumises, krooniti võitjaks ka 100 m liblikujumises ajaga 52.00. Niko Makela püstitas sel distantsil Soome noorte rekordi ajaga 53.40

Meeste 100 m rinnuliujumises oli parim mees kroolisprinter Ari-Pekka Liukkonen ajaga 58.85. Selle ajaga püstitas ta ka uue isikliku rekordi, eelnev aeg oli 59.16.

Fanny Teijonsalo ja Mimosa Jallow pidasid tulise lahingu naiste 50 m liblikujumise finaalis. Teijonsalo oli napilt parem ajaga 26.63. Jallow kaotas talle vaid 2 sajandikuga saades kirja 26.65.

Teised võitjad võistluste teisel päeval:

Naiste 400 m vabalt - Laura Lajunen - 4.15.07
Meeste 200 m kompleksi - Sami Juopperi - 2.00.97
Meeste 800 m vabalt - Eetu Piiroinen - 8.04.06

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.