Eelmisel aastal ujuti pikas vannis väga vähe täiskasvanute Eesti rekordeid. Loodetavasti on aasta 2018 ujujate kui ka kogu Eesti ujumise jaoks selles valdkonnas edukam. Rekorditeraamatus on rekordeid, mis on hetkel täiesti püüdmatud meie ujujatele, kuid on ka rekordid, mis vajavad sel hooajal üle ujumist.
Heidame nüüd pilgu peale viiele Eesti rekordile mis vajavad tänavusel hooajal üle ujumist ning kes võiksid olla rekordipüstitajad.
50 m vabalt - Miko Mälberg - 22.37
2008. aasta Pekingi olümpiamängudel sai Miko Mälberg 50 meetri vabaltujumises hakkama suurepärase saavutusega ujudes ajaks 22.37. Kuigi edasipääsust poolfinaali jäi napilt puudu, siis rekord püsib tänapäevani. Rekord oli väga lähedal langemisele 2016. aastal kui Daniel Zaitsev sprintis basseinipikkuse ajaga 22.48. Eelmisel aastal tal sel distantsil nii vägevat hoogu ei olnud ning parimaks jäi 22.88. Kõik natukene ujumisega seotud inimesed teavad kui võimekas sprinter Zaitsev on ning aeg 22.37 ei ole kahtlemata tema laeks. Omaette küsimus on kas ta suudab ideaalse ujumise kokku panna mingil võistlusel sel aastal. Tahaks loota, et see juhtub Euroopa meistrivõistlustel augustis, kuid seda näitab juba aeg. Igatahes koputab Zaitsev tänavusel hooajal selle rekordi uksele.
200 m kompleksi - Anna-Liisa Põld - 2.19,46
Rooma MM-il 2009. aastal läbis Anna-Liisa Põld 200 meetrit kompleksi ajaga 2.19,46, mis üllatuslikult on meie naistele ikka veel olnud ületamatuks latiks. Kõik pilgud sellel hooajal on suunatud Margaret Markvardti suunas, sest seljataga on piigal edukas lühiraja hooaeg. Tänavune aasta saab tema jaoks olema väga oluline, sest mullu pika raja hooaeg ebaõnnestus ning nüüd on tõestamise koht. Õiged ujujad teevad tulemusi pikas basseinis ning loodame, et Markvardt tänavu avaneb ka pikal rajal. Ta jäi juba kaks aastat tagasi Põllu nimel olevast Eesti rekordist 30 sajandiku kaugusele, kuid seejärel on paigal seis olnud. Võttes aluseks tema lühikese basseini rahvusrekordi mis on 2.12,87, siis peaks see rekord olema jalutuskäik pargis. Julgeks pakkuda, et Markvardt võib hea vormiga viia selle rekordi ka alla 2.17 sisse. Jääme põnevusega igatahes ootama!
100 m rinnuli - Martti Aljand - 1.00,56
Üks vähestest "imetrikooga" ujutud rahvusrekord on meeste 100 m rinnuliujumise tulemus 1.00,56, mis on ujutud 2009. aasta MM-il Martti Aljandi poolt. See rekord on ka kõigist nendest viiest mis siin mainitud kõige raskem ületada. Siiski tahaks loota ning pakkuda, et see tulemus on tänavu Martin Allikvee jaoks tehtav. Kuigi Allikvee põhidistantsiks on 200 meetrit, siis suurepärases vormis olles peaks hea aeg sündima ka 100 m rinnuliujumises. Allikvee isiklik rekord on 1.01,35, mis on rahvusrekordist kalendri kaugusel, kuid praktiliselt olematu ettevalmistuse pealt pääseda lühiraja EM-il finaali on hirmutav näha mida suudab ta suurepärase ettevalmistusega. Arvestades ka fakti, et Allikvee trumbiks on just pikk vann ning mina ei kannaks teda sel hooajal selle rekordi ületamisel maha. Rekordid on siiski selleks, et neid ületada.
200 m liblikat - Anna-Liisa Põld - 2.16,61
Taaskord leiame tabelist Anna-Liisa Põllu nime ning seekord tema 200 m liblikujumise Eesti rekordi eest 2.16,61. Tegemist on kõige nõrgema Eesti rekordiga FINA punktide järgi ning selle tulemuse oleksid pidanud Eesti naisujujad juba ammu üle ujuma. Kuid meil ei ole olnud ühtegi korralikul tasemel liblikujujat 200 meetri distantsil. Ja silmapiiril paraku ei terenda ka, sest selle distantsi jaoks on vaja teha rasket ja kvaliteetset tööd. Naljakas on see, et USA kuni 12 aastaste vanusegrupi rekord 200 m liblikujumises on 2.15,02. Põllu rekord võib tänavu siiski langeda, sest mullu jäi Gerda Pak sel distantsil 22 sajandiku kaugusele. Ainuke ohustaja selle distantsi rekordile ongi Pak, kelle trumpalaks see distants on.
200 m vabalt - Vladimir Sidorkin - 1.49,86
Ainuke eestlane, kes 200 m vabaltujumises alla 1.50 ujunud on Vladimir Sidorkin ning see juhtus 2009. aastal Moskvas. Rekord on juba üsna vana ning kuna tegemist on Kregor Zirgi ühe põhidistantsiga, siis võib julgelt väita, et rekord on tänavusel hooajal suures ohus. Zirgi isiklik rekord on 1.50,70, mis ujutud 2016. aastal. Võttes arvesse fakti, et lühirajal ujus 18-aastane ujuja 1.43,84, siis pikas basseinis ei tohiks Sidorkini rekord probleem olla. Mõistagi on lühirada ja pikk vann kaks erinevat maailma, kuid Zirgi võimed lubavad tänavusel hooajal kindlasti ujuda juba 1.48 sisse. Kas see kõik ka juhtub on omaette küsimus, kuid kõik eeldused selle rekordi ületamiseks on loodud.
PÜSIGE LAINEL!