Otse põhisisu juurde

Markvardt ujus pikal kroolidistantsil Eesti viimase 11 aasta parima tulemuse

Laupäeval toimus Sillamäel pikamaaujumine millest võtsid osa ka mitmed Eesti ujumistipud. Parima sooritusega sai hakkama 17-aastane Margaret Markvardt, kes ujus 800 meetri vabaltujumises Eesti viimase 11 aasta parima tulemuse. 

Markvardt läbis 800 meetri vabaltujumise distantsi ajaga 8.55,57 olles sellega esimene Eesti naisujuja aastast 2007, kes läbinud selle distantsi alla üheksa minuti.

Eesti kõigi aegade parimate tulemuste arvestuses tõusis Markvardt enda võiduajaga üheksandale kohale. Eesti rekord kuulub aastast 2005 Jelena Petrovale ajaga 8.43,45. Sillamäel pälvis Markvardti järel teise koha eelmise aasta Eesti parim naisujuja Maria Romanjuk (9.09,44) ja kolmanda 16-aastane venelanna Ekaterina Shcelckhkova (9.13,04).

Meeste 1500 meetri distantsil lõpetas esimesena Silver Hein ajaga 16.29,38, kes edestas Joonas Niinet (16.34,03) ja Maksim Gumenjuki (16.34,25). Stardis oli ka Eesti parim sprinter Daniel Zaitsev, kes pani ennast pikal distantsil proovile ja saavutas neljanda koha ajaga 17.01,86. Eesti rekord sel distantsil kuulub Osvald Nitskile, kes püstitas rahvusrekordi mullu tulemusega 15.15,25.

Eesti naiste kõigi aegade edetabeli 800 m vabaltujumises:

1. Jelena Petrova - 8.43,45 (2005)
2. Jelena Petrova - 8.44,14 (2006)
3. Maria Albert - 8.46,03 (2007)
4. Jelena Petrova - 8.46,41 (2006)
5. Jelena Petrova - 8.54,03 (2006)
6. Jelena Petrova - 8.54,32 (2004)
7. Maria Albert - 8.54,36 (2006)
8. Jelena Petrova - 8.54,75 (2006)
9. Margaret Markvardt - 8.55,57 (2018)
10. Maria Albert - 8.57,25 (2007)
PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.