Teisipäeval saab Saksamaal Münchenis alguse kuus päeva kestvad Euroopa juunioride meistrivõistlused ning võistlustules on üheksa Eesti sportlast. Ühtlasi saab see juunioride koondise jaoks olema tõsine proovikivi, sest viimati jäädi medalita ja/või finaalikohata aastal 2019.
Tänavune juunioride EM on erinev, sest üle pikkade aastate on võistlustules ka Venemaa ja Valgevene sportlased. Seda küll neutraalse lipu all, aga neid on 1972. aasta Müncheni olümpiabasseinis kokku lausa 39. Enne 2022. aastal puhkenud sõda domineeris Venemaa juunioride koondis praktiliselt igal aastal ja ka tänavu on neil väga tugev tiim kokku pandud.
Kes on meie liidrid? Enamik pilke on pööratud 17-aastase Maari Randväli suunas, kes osaleb antud mõõduvõtul juba kolmandat korda. Tunamullu teenis ta 9. koha ja eelmisel aastal pääses poolfinaali kahel alal. Medali võitmiseks peaks Randväli hetkel endale kuuluvaid 50- ja 100 m seliliujumise Eesti rekordeid kohendama päris jõudsalt.
Samas on esimest hooaega Inglismaal treeniv Randväli olnud tänavu väga stabiilne ja miks mitte teha üks kvalitatiivne hüpe hooaja tähtsaimal võistlusel? Jäädes ikkagi realistiks, siis leian, et medal on keerukas ülesanne (aga mitte utoopia), Randväli võib tänavu mitmel alal finaali murda, aga ka seegi nõuab väga tugevaid sooritusi, võimalik et ka isiklikke rekordeid.
Tasub ka ära märkida, et augustis osaleb koondise liider ka täiskasvanute EMil ja saab ka veel järgmisel aastal ujuda juunioride tiitlivõistlusel.
Kas Jääratsi superhoog jätkub?
Suure arenguhüppe on sel hooajal teinud 15-aastane Emily-Pärli Jäärats. Kuigi Münchenis on mõned konkurendid lausa kolm aastat vanemad ja see saab olema Emily tiitlivõistluste debüüt, siis tänavust arengukõverat jälgides on isegi raske ennustusi teha.
Jäärats saab võrdlemisi pingevabalt võistelda, sest on ta tänavu juba kirja saanud väga häid tulemusi. Nüüd on küsimus, et kuidas suudab ta erinevad sooritused kokku panna olukorras, kus kõrval ujuvad Euroopa parimad juuniorid. Poolfinaal(id) on stardinimekirja vaadates noorele ujumisässale jõukohane, finaal on natukene teine tera, aga ei saa öelda, et kuulub mission impossible kategooriasse.
Parimad väljavaated jõuda kaheksa parema sekka on Jääratsil kahtlemata 100 m liblikujumises. Märtsi alguses ujus ta isikliku rekordi 1:00,12 (Euroopa U18 hooaja edetabeli 13. aeg) ning mais näitas head stabiilsust tulemusega 1:00,41. Mullu viis viimasena finaali aeg 59,93, kuid tuleb arvestada, et tänavu muudavad supi tummisemaks tugevad Venemaa noorujujad.
Kuidas paugub noormeeste püss?
Noormehi kuulub koondisesse viis. Vaadates lähiajalukku, siis 16 parema sekka ei jõudnud Eesti meesjuunior viimati aastal 2021 ning tänavu tuleb Eesti kalevipoegadel kõvasti vaeva näha, et edukas seeria jätkuks.
Liidriks on Plymouthi kolledžis teist aastat lõpetav Aleksei Denissov, kes on tänavu teinud suure arenguhüppe 200- ja 400 m kompleksujumise distantsidel. Tippmargid on aastaga paranenud vastavalt 2,77 ja 4,83 sekundit. Denissovi 200 meetri tippmark 2:04,65 on poolfinaali pääsemise osas täpselt piiri peal - kui peaks ta suutma ujuda eelringides isikliku rekordi, siis ei tohiks 16 sekka jõudmises olla kahtlust.
Omaette põnev duell on ka Gerd Johan Lessingu ja Erik Mäesepa vahel. Mäesepp on 1500 m vabaujumises läinud sel hooajal sujuvalt ülesmäge, veebruaris 16:19, mais 16:10 ja paar nädalat hiljem isiklik rekord 16:03,65. Lessing keskendub 200-400-800 m vabaujumisele ning saame näha, kes finišeerib kõrgemal kohal.
Kaks aastat tagasi Vilniuses saavutas Eesti rekordimees Mark Iltšišin 13. koha ja see võiks olla ka tulemus mida Lessing ja Mäesepp taga ajavad, kuid see nõuab kindlasti isiklike rekordite kohendamist. Lessing saab püüda ka Kregor Zirki 400 m vabaujumise Eesti U18 rekordit (3:56,87), millest teda hetkel lahutab 1,63 sekundit.
Eesti juunioride koondisesse kuuluvad veel Nora Uusen, Miriam Jürisoo, Stever Juhandi ja Ilja Hrjaštšov. Münchenis peetav juunioride EM, muide samas basseinis võitis Mark Spitz 1972. aastal seitse olümpiakulda, tuleb läbi aegade kõige kõrgema tasemega. Kuigi mõne suurema koondise tipptegijad valmistuvad täiskasvanute EMiks, siis taset ja kvaliteeti on igal alal.
Eestlasi ootab vägagi raske ülesanne, sest finaaliukse lahti muukimine ei saa olema kergete killast. Samas, soovides kuuluda Euroopa paremikku, siis ei peagi see lihtne olema. Jälgime põnevusega, et mis energia ja tuhinaga meie üheksa vaprat peale lendavad.
Juunioride EMi iga võistluspäeva lõpus saad lugeda ka JEMi päevikut, kus PriitSwim võtab päeva kokku mittetraditsiooniliselt. Tulemused ja kohad jõuavad lugejateni ühel või teisel viisil, aga viime lugejad kardinate taha, vaatame suurt pilti ning otsime välja faktid, mis muidu jääksid peitu!