Münchenis toimuv juunioride EM on alistanud nädala selgroo ehk neli võistluspäeva on kirjutatud ajalukku ning kaks põnevat päeva veel ees ootamas. Igal päeval võtab PriitSwim kokku kõige märkimisväärsemad sündmused ja serveerib neid mittetraditsioonilises kastmes. Neljanda päeva märksõnadeks olid koht vs aeg, Leedu uued superstaarid ja teateujumise fopaa.
See tekitab natuke filosoofilisema arutelu, et kas tiitlivõistlustel on tähtis aeg või koht. Muidugi on iga sportlase individuaalses vaates väga olulisel kohal hooaja tippmark või isiklik rekord, aga sellisel tasemel loevad eelkõige kohad. Kui küsida 100 Eesti ujujalt, et mis koha ja aja ujus Egle Salu mullu 50 m rinnuliujumises, siis ilmselt väga vähesed mäletavad täpset aega. Aga mäletatakse tema hõbemedalit.
Isiklikud rekordid näitavad, et kui hästi on sportlased ning nende tugitiim individuaalses plaanis ettevalmistusega täppi pannud. Kohad näitavad, et mis on sportlase reaalne tase, antud hetkel, Euroopa parimate juunioridega võrreldes.
Suheldes ühe Eesti täiskasvanute koondislasega, siis ta märkis, et tema jaoks on esimene positiivne märk see, kui sportlane suudab suvisel tiitlivõistlusel ujuda hooaja tippmargi. Tõsi, juunioride klassis on tihti hooaja tippmark ja isiklik rekord sama aeg, kuid oskus olla õigel ajal, õiges vormis on selle koondislase hinnangul tippujumises A ja O.
Ei ole Juskat, ei ole probleemi
Eile, kolmandal päeval, sündis ka üks võistluste suurimaid üllatusi. Leedu äss Tajus Juska, kes kaitseb Münchenis enda 100 m liblikujumise tiitlit, jäi üllatuslikult finaalist välja, kui oli poolfinaalis alles kümnes. Selgelt proovis leedukas enda jõudu säästa, aga see maksis valusalt kätte. Kuna ta loobus ka 50 m vabaujumise sprindist, kus ta ka valitsev meister, siis saab ta neljandal päeval tribüünil jalgu kiigutada.
Leedukad pisaraid valama siiski ei pea, sest superstaaridest neil puudust ei ole. Kui teise võistluspäeva kokkuvõttes tõime välja kaks naisujujat, kes finaali pääsesid, siis neljandal päeval nägime medalite nimel heitlemas Domas Vilimast (200 m rinnuli) ja Dominik Grudinskij (200 m selili).
Seega on viis erinevat Leedu ujujat pääsenud seni finaali. Grudinskij saavutas napilt neljanda koha ja Vilimas lõpetas finaali kaheksandana. Juskal on kavas veel 100 m vabaujumine, aga vaadates kui hästi on vabaujumises tema konkurendid liikunud, siis peab ta väga kõrgetasemelise tulemuse ujuma, kui tahab medalit võita. Samas nägime 200 meetri distantsil, et vabaujumise vorm on tal pööraselt hea.
Teateujumiste fopaa
Kui ühes kokkuvõtvas päevikus jäid teateujumiste jutud välja, siis seekord parandame eksimuse. Tunnistan, fopaa on ehk natuke liiga tugev väljend ja ei saa öelda, et Eesti koondis on piinlikult eksinud sellega, et starti läksid. Paratamatult tekib siiski küsimus, et mis eesmärk meie teateujumistel on.
Esmalt taustast: Koondis on startinud kahes teateujumises - sega 4x100 m vaba- ja kombineeritud teateujumistes. Kaks neidu ja kaks noormeest peavad tiimi kuuluma, Eesti jaoks, kellel on raske kokku saada neli väga heal tasemel ujujat, siis on antud formaat ideaalne.
Tulemustest: 4x100 m vabaujumises teeniti 16 võistkonna seas 15. koht. Finaalist ehk kaheksa parema seast lahutas neid 6,52 sekundit. Kombineeritud teateujumises saavutati 21 tiimi konkurentsis 17. koht. Edasipääs finaali jäi 6,87 sekundi kaugusele.
Ujumine ei ole sellise iseloomuga spordiala, et on väga keeruline ennustada kuhu üks või teine tiim paremusjärjestuses kukub. Eriti olukorras, kus finaalipääsust on Eestil puudu ligi seitse sekundit, siis ujumise kontekstis on see enam kui 15-meetrine kaotus konkurentidele.
Eriti kummaline on osalemine vabaujumise teatevõistluses. Maari oli äsja saanud jalavigastuse ning kõik märgid näitasid, et me heitleme selle nimel, et mitte jääda viimaseks. Paberi peal oli tegelikult Eesti U18 rekord tehtav, aga lõpuks jäi tippmargist vajaka kaks sekundit.
Eesti noorujujad ei ole harjunud kuus päeva kestva võistlusega. Selle dünaamika on hoopis teine kui võistelda kolmel päeval, mis Eestis on millegi pärast nagu aamen kirikus lukku löödud. Teised riigid (ja mitte alati suured) korraldavad meistrivõistlusi 4-5 päeva vältel, et just imiteerida seda tiitlivõistluste olustikku. Iga võistlusstart on energiakulu ja praeguses kontekstis on iga individuaalne start kordades väärtuslikuma kaaluga.
Kombineeritud teateujumises on juba rohkem loogikaid. Kuna koondisel oli eile puhkepäev, siis tänu teateujumisele neli sportlast said kirja võistlusstardi. Maari ujus 100 m selili avavahetuses 1:02,05, mis jääb tema tippmargile alla poole sekundiga. Ühest küljest hea märk, et poolfinaali pääsemisega ei tohiks raskusi olla, samas kui jalg on haige, siis kas mitte puhkus ja rahu ei oleks efektiivsem. Siin võib mõni arstiharidusega spetsialist sõna sekka öelda.
Kokkuvõttes on teateujumised väga tähtsad ja näitavad eelkõige ujumisriikide taseme "sügavust". Ühe superstaariga medaleid ei võida. Teisest küljest ei ole alati vajalik neid ujuda, kui selleks võimalus tekib, eriti olukorras kus suures plaanis need midagi juurde ei anna.
Homme, laupäeval, on koondise jaoks kõige olulisem võistluspäev. See näitab tegelikult ära, et kui võimsa punkti meie ässad suudavad võistlusele panna. Loodame, et vägeva!