Otse põhisisu juurde

5 tähelepanekut Tallinna meistrivõistlustelt

Selle aasta Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses on lõppenud ning paljude tippujujate jaoks oli tegemist hooaja esimese võistlusega. Koondislased sihivad tippvormi detsembri keskel toimuvateks Euroopa lühiraja meistrivõistlusteks. 

Toon nüüd Teieni viis tähelepanekut Tallinna meistrivõistlustelt, mis kõik on seotud meie ujujatega ning sellega kui häid/halbu tulemusi nad näitasid.

1. Romanjuk on hirmuäratavas vormis

Eesti viimaste aastate parim naisujuja Maria Romanjuk on hirmuäratavas vormis ning seda positiivses noodis. Ta ujus kaks isiklikku rekordit (100 m liblikat ja 100 m vabalt) ning 100 m seliliujumises jäi tippmargist vaid 5 sajandiku kaugusele. Need on siiski tema kõrvalalad. Enda põhialal 100 m rinnuliujumises jäi ta enda ja Eesti rekordist kahe sekundi kaugusele (1.09,23), aga viimati kui ta alustas hooaega nii hea tulemusega ujus ta kaks kuud hiljem uue rahvusrekordi. Seega on mida oodata. 200 m kompleksujumises ujus ta enda elu teise tulemuse (2.15,39) ning oli rahvusrekordist vähem kui sekundi kaugusel. Arvestades, et Nõmme ujula puhul ei ole tegemist väga hea võistlusbasseiniga, siis tulemused on muljetavaldavad. Suure tõenäosusega ootab Romanjuki ees elu parim lühiraja hooaeg, numbrid igatahes räägivad seda keelt!

2. Kas Allikvee jõuab lühiraja EM-iks vormi?

Rio olümpialane Martin Allikvee pääses kaitseväest välja 15. septembril. Pärast kuu aega tõsiseid treeninguid suutis ta ühel enda põhialal - 100 m rinnuliujumises - näidata aega 1.01,75. Kaks aastat tagasi ujus ta samal võistlusel 100 m rinnuli ajaga 1.01,77 ning lühiraja hooaja lõpetas ta tulemusega 58.41, mis on siiani tema isiklik tippmark. Seega on lootust, et Allikvee võib lühiraja EM-iks või Eesti meistrivõistlusteks jõuda päris heasse seisu. Kas kütust jätkub ka 200 m rinnuliujumiseks see on omaette küsimus, kuid Tallinna meistrivõistlused lõid head eeldused, et näidata talvel suurepärast kiirust. 

3. Kuhu ujub Aljand detsembriks ennast välja?

Kolmel korral lühiraja EM-il medalini jõudnud Martti Aljandi latt sellel võistlusel on ülimalt kõrge. Finaali mitte pääsemine oleks ebaõnnestumine, sest saavutused on lati nii kõrgeks ajanud. Kaks aastat tagasi pääses ta poolfinaali ning finaaliuks jäi suletuks, aga kuidas läheb tänavu? Võrreldes eelmise aasta Tallinna meistrivõistlustega ujus ta kolmel distantsil paremini ja kahel halvemini. Eelkõige läks paremini 100 m rinnuliujumises, aga seegi parandus oli minimaalne. Ilmselt rinnuliujumises lühiraja EM-il sinilindu on raske püüda, aga parema pildi Aljandi vormikõverast saame järgnevatel võistlustel, sest 100 m kompleksujumine võib ta viia finaali või vähemalt sinna lähedale. 200 m kompleksujumine näitas, et vorm on parem kui eelmisel aastal, aga need kaks distantsi on loomult vägagi erinevad seega jääme ootele. 

4. Garanti Spordiklubi noormeeste vägev esiletõus

Poiste vanuseklassis tegid väga hea võistluse Garanti Spordiklubi noormehed. Esimese 12. seas olid lausa pooled just sealt klubist. Eriti tasub esile tõsta Alan Gritšoki, kes aasta vanemate poiste keskel saavutas napi teise koha jäädes esimesest 13 punkti kaugusele. Ka viienda-kuuenda koha saavutanud noormehed olid aasta nooremad. Vägev järelkasv on sellest klubist paari aasta jooksul välja sirgumas.

5. Zaitsev ujub detsembris rahvusrekordeid

Daniel Zaitsev oli enda põhialal 100 m liblikujumises väga teravas hoos. Ta sai ajaks 53.65 ning edestas lähimaid konkurente pehmelt öeldes kalendriga. Eelmisel kahel hooajal on Zaitsev alustanud enda hooaega selliste aegadega nagu 55.05 ja 55.76. Isiklik rekord on tal 52.01, mis saab sellel hooajal kindlasti üle ujutud. Nähes millises võimsas sõiduvees ta oli, siis ei tohiks tema jaoks probleem olla ka praegu kehtiv rahvusrekord 51.44. Kuigi Zaitsevi põhialaks on 50 m liblikat, siis tänavu talvel teeb ta tegusid mõlemal distantsil. Tegude all mõtlen häid aegu ja lühiraja EM-il poolfinaali või finaali pääsemist. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Kõrgetasemelise ujumisvõistluse Eestisse toonud Zirk: iga aasta on eesmärk end ületada

Rahvusvaheline ujumisvõistlus Zirk Swim Cup sai Tartus Aura ujulas suurejoonelise lõppakordi. Võistluste säravamad tulemused ujusid välja MMi finalist Jan Cejka ja Pariisi olümpiamängude kuues naine Neza Klancar. 

Tartus toimunud üliõpilasmeistrivõistlustel püstitati Eesti juunioride rekordi

Täna toimusid Tartus Aura ujulas Eesti üliõpilasmeistrivõistlused. Võistluste kõige edukamaks ujujaks osutus Tartu Ülikooli esindav Karleen Kersa, teateujumises püstitas Ujumise Spordiklubi teatenelik uue Eesti juunioride rekordi. 20-aastane Kersa võidutses viiel individuaalsel distantsil. Säravaim tulemus sündis 50 m rinnuliujumises mille ta võitis ajaga 32.72 . See oli ka võistluspäeva kõige parem individuaalne sooritus.

Eesti ujumisparemikus kanda kinnitav Erik Mäesepp: unistused on paigas ja siht silme ees

Eesti keskmaa- ja distantsiujujate ladvikusse on viimase pooleteise aasta jooksul jätnud tugeva jälje maha Tartust pärit Erik Mäesepp. Nüüd jõudis 17-aastane ujumisäss uute verstapostideni ja tunnistab suures intervjuus PriitSwimile, et hing ihaldab veelgi enam.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla.