Otse põhisisu juurde

TREENI TARGALT! Mida teha kui (raske) treening on lõppenud?

Sportlaste suur probleem on see, et kõvasti trenni teha oskavad kõik, kuid puhata ja taastuda vaid tippude tipud. Aga mida siis teha kui on lõppenud (raske) treening ning sammud tuleb ujulast kodu poole seada?

Esimene asjana tuleks võtta endale 10 minutit ning basseini ääres venitada mitte joosta kohe duši alla või koju.

Treeningu jooksul tekib lihastesse palju piimhapet ning venitamine aitab seda leevendada. Samuti on venitamine hea vigastuste ennetamiseks, sest lihased on pidevalt elastsed ning ei teki nii palju õla- või seljaprobleeme. Pärast treeningut tuleks teha staatilisi venitusi ehk hoida mingit venitusharjutust 10 sekundit ning seda korrata kolm-neli korda. 

Venituste kõrvale või pärast seda on väga hea võtta sisse taastusjook. Üks hea taastusjook on kiirelt imenduv, seeduv ja sisaldab vastavalt sinu treeningu iseloomule ja ettevalmistusperioodile kas puhtalt valku või lisaks ka süsivesikuid ja mineraale. Siiski pärast igat treeningut ei ole vaja taastusjooki saunas loksutada. Kui näiteks eelneval päeval oled hästi toitunud ning treening on pigem kergema iseloomuga, siis tuleks rohkem rõhku pöörata vedeliku tarbimisele ning sellele, et pärast treeningut järgneks hea tasakaalustatut eine. Pikema treeningu, lihastreeningu ning vahelduva intensiivsusega treeningu puhul tasub kaaluda taastusjooki ja selle sisu. Mõtle, kas sul on vaja toita ainult lihast ehitusmaterjaliga (valgud, valkudest leiduvad asendamatud aminohapped ehk BCAA, jt) või oled teinud sedavõrd tööd, et pead ka energiavarud taastama. Kui Sa ei suuda järgmiseks treeninguks valkude, energia ja vedeliku puudujääki korvata, siis kannatab Sinu järgmine treening või lausa võistlus.

Millist taastusjooki kasutada?

Valides taastusjooki pööra tähelepanu, milline valk selles sisaldub. Loomsest valgust rääkides – piim koosneb 80% kaseiinist (aeglaselt imenduv valk, sobilik õhtuseks ja enne uinumist joogiks) ning 20% vadakuvalgust (kiirelt imenduv, BCAA sisaldus kõrge). Arvestades taastumiseks parimat aega – 30 minutit peale trenni – on sel puhul hea valida vadakuvalgul baseeruv taastusjook. Kaseiin on sobilik õhtuseks taastusjoogiks, et peale rasket päeva või enne rasket hommikust trenni keha taastada ja ette valmistada. Igasugusele valgupulbri/taastusjoogi valikule peaks eelnema enda toidulaua ülevaatus – kui tavatoit ei varusta sind piisava valgu (ja teiste vajalike toitainete) kogusega, võid võtta appi valgupulbri. Sama mõte rakendub puhul, kui päeva tempo ja treeningute iseloom nii kiire, et ei saa või ei jõua õigel momendil täistoitu süüa.




Tähtis on ka jälgida, kas taastusjooki soovitatakse segada vee või piimaga. Valgupulbrid sobivad hästi erinevatele toitudele lisamiseks – smuutid, pudrud, kasvõi küpsetised. Kuid kasutades valgupulbrit taastusjoogis, tuleb arvestada, et lisa rasvad, kiudained jms aeglustavad taastusjoogi imendumist. Liiga suurtes kogustes valgu tarbimine mõjub neerudele koormavalt. See on ka aspekt, millele pöörata tähelepanu nii nooremate kui ka kogenumate sportlaste valgupulbrite tarbimisel.

Kui peale treeningut on venitatud, taastusjook ära joodud, siis tuleks kahtlemata võimalikult kiiresti üks korralik söök teha, et taastumine saaks jätkuda. Kui pärast igat treeningut jätta taastumine tahaplaanile, siis oled rohkem väsinud, treeningul ei suuda kõiki harjutusi vastava kiirusega ujuda, tulemused on oodatust kesisemad. Kindlat vanusepiirangut ei olemas, et millal peaks noor sportlane kasutusele võtma toidulisandid. Reeglina on mõistlik toidulisandid kasutusele võtta kui tavatoidust saadav toitainete hulk ei kata päevaseid vajadusi. Noorematel tuleks eelkõige panna rõhku korralikule toitumisele ning kui koormused treeningul (ja ka tavaelus) kasvavad nii suureks, siis on alles mõistlik toidulisandid enda treeningkavva lisada. Kindlasti peaks noor treenija igasuguste toidulisandite ja menüü täienduste kasutusele võtmisele eelnema ideaalis treeneri ja/või klubi toitumisnõustaja ja/või lapsevanema teadlik soovitus ning nn. järelvalve.

Mõistagi saab treeningujärgset taastumist viia veelgi edasi erinevate protsetuuride kaudu. Käia massaažis, olla külmakambris, lihaspingetest vabanemiseks kasutada massaažirulli jne. Kuid ülaltoodud näited on kõige tavalisemad ning igapäevasemad ujujate elus kuidas olla enda taastumise peremees. 

Parimad tooted taastumiseks: 

SiS REGO taastusjook - Suurepärane abimees võistlustel pikematel pausidel. Sisaldab kiirelt imenduvaid süsivesikuid, valku, leutsiini, mineraale ja vitamiine. Kõike optimaalses koguses.

SiS Whey ja Advanced Isolate valgupulbrid - Eriti hea tarbida peale võistlust (või ettevalmistusperioodil), kui on vaja pöörata tähelepanu lihaste taastumisele ja arengule. Aitab täiendada ka päevast valgu kogust toidus. Kõrge BCAA sisaldusega!

SiS Overnight valgupulber -  Seda valgujooki on ideaalne tarvitada kahe raske harjutuskorra vahel või enne pikka pingutust unekvaliteedi/taastumise parandamiseks.

SiS GO Hydro - Aitab vedelikul kiiremini imenduda ning annab sulle palju olulisi mineraale, et väsimus ei tuleks nii kiirelt kallale. Aitab ka peale trenni taastumisele kaasa, et organismi vedeliku tasakaal korda saada. 


PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Kõrgetasemelise ujumisvõistluse Eestisse toonud Zirk: iga aasta on eesmärk end ületada

Rahvusvaheline ujumisvõistlus Zirk Swim Cup sai Tartus Aura ujulas suurejoonelise lõppakordi. Võistluste säravamad tulemused ujusid välja MMi finalist Jan Cejka ja Pariisi olümpiamängude kuues naine Neza Klancar. 

Tartus toimunud üliõpilasmeistrivõistlustel püstitati Eesti juunioride rekordi

Täna toimusid Tartus Aura ujulas Eesti üliõpilasmeistrivõistlused. Võistluste kõige edukamaks ujujaks osutus Tartu Ülikooli esindav Karleen Kersa, teateujumises püstitas Ujumise Spordiklubi teatenelik uue Eesti juunioride rekordi. 20-aastane Kersa võidutses viiel individuaalsel distantsil. Säravaim tulemus sündis 50 m rinnuliujumises mille ta võitis ajaga 32.72 . See oli ka võistluspäeva kõige parem individuaalne sooritus.

Eesti ujumisparemikus kanda kinnitav Erik Mäesepp: unistused on paigas ja siht silme ees

Eesti keskmaa- ja distantsiujujate ladvikusse on viimase pooleteise aasta jooksul jätnud tugeva jälje maha Tartust pärit Erik Mäesepp. Nüüd jõudis 17-aastane ujumisäss uute verstapostideni ja tunnistab suures intervjuus PriitSwimile, et hing ihaldab veelgi enam.

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

12 Eesti ujujat pääses Põhjamaade meistrivõistluste teisel päeval finaali

Teise võistluspäeva eelujumises Põhjamaade meistrivõistlustel Taanis Koldingis on lõppenud. Pärast eilset avapäeva kui Eesti koondis võitis ühtekokku viis medalit, pääsesid täna finaalidesse 12 koondislast.  Eile kaks Eesti rekordit ujunud Kregor Zirgil oli rahulik hommikupoolik. Enda põhialal - 100 m liblikujumises - pääses ta kindlalt eelujumiste teise ajaga 53.21 õhtusesse finaali. Tema nimel olev rahvusrekord on 51.60 ja püstitatud samal võistlusel aasta tagasi.