Otse põhisisu juurde

Ujumisblogi is back!

Pärast paariaastast pausi naaseb Ujumisblogi uute uudiste, arvamuste, intervjuude, võistluste ülevaadetega ning kõige muuga, mis seotud ujumisega ja kõik huvilised saavad taas igapäevaselt ujumisuudiseid jälgida. 

Uue nimega Ujumisblogis - PriitSwim - leiab palju põnevat täiesti ujumiskauge inimene, aga samas on avastamist ka minusugustele ujumisnohikutele. Igapäevaselt jõuavad Teieni erinevad ujumisega seotud uudised ning kirjutan kõigest, mis panevad minu silmad särama. 

Põhjus miks Ujumisblogi teeb comeback'i on väga lihtne. Märtsis palus Eesti Ujumisliidu juhatus, et tuleksin neile appi ja aitaksin parandada meediategevust ning tõsta meie tippujujate nähtavust spordimeedias. Olin pakkumisega nõus, kuid teatavatel põhjustel ainult olümpiamängude lõpuni.

Lisaks, kajastades ujumist alaliidu kaudu, siis oli väga palju põnevaid uudiseid ja teemasid, mida alaliidu kanalite kaudu arusaadavatel põhjustel teha ei saanud. Tore oli kirjutada meie vingetest ujujatest ning purustada kõik eelnevad kajastuse leviga kaasnevad statistilised näitajad. Kui keegi soovib neid numbreid eraldi teada, siis võib mulle kirjutada ja teen privaatselt ülevaate. 

Samuti olümpiamängude kommenteerimine, kus lisaks eetris räägitud teemadele oleks olnud võimalik seda kõike tunduvalt laiendada. Ning millest kirjutada oli oi kui palju. See kõik viiski selleni, et miks mitte taaselustada Ujumisblogi. 

Ujumine on hetkel väga huvitavas seisus nii maailmastaaride kui ka meie tippujujate esituses. Mõistagi meie Kregor Zirki ja Eneli Jefimova olümpiafinaal oli eriline saavutus. Aga ka Leon Marchandi michaelphelpslikud saavutused basseinis, mis on tõstnud prantslase superstaari staatusesse. Nii palju huvitavaid treeningmetoodikaid, statistilisi näitajaid kui ka tuliseid vastasseise, mida kõik saan nüüd Teieni tuua. 

Uudiste kõrval saab kuulata ka Eesti ainsat ujumise taskuhäälingut ehk podcasti "Vastuvoolu", mida teen koos Eesti kõigi aegade parima meesujuja ning hea sõbra Kregor Zirkiga. Räägime kõigest põnevast ujumismaailmas toimuvast, piilume tippujumise köögipoolt, testime üksteise teadmisi lõbusate mängudega ning vastame kuulajate küsimustele. Esimene episood on eetris 1. oktoobril ning edaspidi iga kuu esimesel kuupäeval. 

Põnevat avastamist!

POPULAARSED POSTITUSED

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

Zaitsev peale MMi normatiivi alistamist: helistasin isale ja puhkesin nutma

Helsingis algasid neljapäeval neli päeva kestvad Soome meistrivõistlused. Reedel oli võistlustules ka Eesti üks läbi aegade parimaid sprintereid Daniel Zaitsev, kes startis ainult 50 meetri liblikujumises eesmärgiga alistada MMi A-normatiiv.   

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.