Itaalia erinevate mägede vahel on hetkel käimas põnev taliolümpia. Eestlastele on rõõmu pakkunud eelkõige kahevõistleja Kristjan Ilves. Medaleid jagatakse välja 116 korda, aga kas mõni ala on ujumisega ka väga sarnane? Jah, on küll!
Selle artikli jaoks eeltööd tehes koorus välja põnev fakt, et Milano-Cortina konkurent tänavuse aasta mängudele oli Stockholm, kes napilt kaotas. Oleks täitsa huvitav kui naaberriigis see suur spordimöll aset leiaks. Kui hakata valima ala taliolümpial, mis sarnaneb kõige enam ujumisega, siis esmalt peame paika panema kindlad parameetrid.
Ükski ala ei toimu vees, et see on päris suur erinevus, kuid küsimus ei ole keskkonnas, vaid üldises struktuuris. Kui minna väga filosoofiliseks, siis jää peal toimuvad spordialad oleksid nagu vees, aga me proovime leida võimalikult sarnase ülesehitusega spordiala nagu ujumine.
Selleks peab antud talialal selguma võitja aja tulemusel. Peab olema enda rada ja konkurendil kõrval peavad olema praktiliselt võrdsed tingimused. Võitja selgitatakse reeglina välja sajandike mängus, tõsi on ka erandeid. Mis veel? Kindlasti peab ala olema väga tehniline ehk üks viga võib lõhkuda kogu distantsi, vähemalt sprindis. Midagi koidab juba?
Siia saaks toppida veel erinevaid kirjeldusi, aga see läheks juba liiga üldiseks. Avaveeujumise kontekstis oleks murdmaasuusatamise 50-kilomeetri maraton päris üks ühele võrdlus. Olgu tuletatud meelde, et avavees võisteldakse olümpial 10-kilomeetri pikkusel rajal.
Mõlemad alad on mass-stardiga ehk mees mehe vastu võitlust on nii vees kui ka suusarajal. Nii avaveeujumise kui ka murdmaasuustamise maratoni distants kestab ajaliselt enam-vähem sama kaua - kaks tundi. Mõlemal spordialal oleneb lõpuaeg väga palju tingimustest, aga mõlemal alal on taktika pool äärmiselt suure osakaaluga.
Kõige enam sarnaneb ujumisega...
Minnes nüüd basseiniujumise juurde tagasi, siis mõistetavalt me ei leia taliala, mis on üks ühele võrdne basseinis ujumisega. Loodame, et Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhtidel on piisavalt mõistust, et mitte hakata lisama taliujumist, talivõrkpalli ja muud sarnast taliolümpiale.
Väga tugev kandidaat ujumise võrdlusele oleks freestyle-suusatamise üks aladest, mis Eesti keeles kannab nime küngalaskumine (moguls). Seal võisteldakse erinevtel distsipliinidel, aga on olemas ka dual moguls, kus kaks sportlast läbivad kõrvuti identse raja. Soovitan vaadata videoklippi antud alast, põlved hakkavad juba vaatamisest valutama.
Dual mogulsi probleem on see, et võitja ei selgu ainult aja tulemusel vaid ka kohtunike tehnilised hinded loevad, kuid seal on mitu ringi nagu ujumises. Väga tehniline. Sarnane spordiala, aga veelgi sarnasem ujumisele on lumelauaga sõidetav paralleel-slaalomi võistlus.
Seal lähevad samuti kaks sportlast vastamisi. Identne rada, üks viga võib lõpetada kogu võistluse. Ajaliselt on vahed väga väikesed ning alati ei võida kiireim sportlane, aga tehnilisem. Antud alal sõidavad sportlased kaks korda, korra ühel pool ja siis teisel pool. Võitja selgub kahe tulemuse kokkuliitmisel. Kuna lumeolud on muutuvad, siis see võib tuua sisse mingi määral ebavõrdsust.
Kiiruisutamine = ujumine
On palli pekstud nüüd küllaga edasi ja aeg minna taliala juurde, mis on kõige sarnasem ujumisega. Selleks on kiiruisutamine pikal rajal. On olemas ka lühirada, aga seal võisteldakse mass-stardis ning puuduvad eraldi rajad. Kui huvitav, et ka ujumises on olemas lühirada ja pikk rada...
Miks kiiruisutamine? Ühiseid tegureid ujumisega on väga-väga palju. Aeg otsustab mõlemal alal kõik ning kuigi kiiruisutamise 500-1000-1500 meetri distantsidel tuleb teha rajavahetust, mis võib sportlasi segada, siis enamasti see probleeme ei tekita ning kõigil on oma rada kus pingutada.
Sarnaselt basseinile on mõlemal alal võrdsed tingimused ning kogu võistluse vältel need ei muutu. Mõlemal spordialal on vahed äärmiselt väikesed, eriti sprindidistantsidel. Saime sellele kinnitust kui mõned päevad tagasi startis Marten Liiv 1000 m distantsil.
Liiv on ka sõnanud, et kui kurvis on asend liiga kõrge või nurk vale, siis oled kohe automaatselt medalimängust väljas. Kõlab tuttavana sprindiujumisest, kus kehaasend, stardi- ja pöördenurgad on kriitilise tähtsusega.
Tehniline aspekt on mõlemal alal nii oluline, et sa võid olla kõige tugevam sportlane, aga see ei anna otseselt eelist. Mõlemad spordialad on struktuurilt ka sellised, mis nõuavad võistlusolukorras praktiliselt treeningute imiteerimist. Kui paljudel aladel tuleb reageerida vastavalt tingimustele, siis nii ujumises kui ka kiiruisutamises on paika pandud vaheajad, temposagedused, sammud/tõmbed.
"Pisikesed" erinevused on. Ujumises kaheksa rada, kiiruisutamises kaks. Samuti on ujumises tunduvalt rohkem alasid, aga kiiruisutajad jagunevad samuti sprinteriteks, keskmaa- ja pikamaa sportlaseks. Kõige tipuks võistlevad kiiruisutajad vee peal, okei, see vesi on teises olekus nimega jää, aga siiski!