Veebruari keskel peetud Zirk Swim Cupil kohendas Mäesepp jõudsalt enda 400- ja 800 meetri vabaujumiste tippmarke, mis tõstsid ta Eesti kõigi aegade edetabelis vastavalt kaheksandale ja kuuendale kohale. Boonuseks tegi tartlane pihuks ja põrmuks esmakordselt ka juunioride EMi normatiivi.
"Olen nende soorituste üle väga uhke ja see andis mulle palju motivatsiooni edasi pingutada ning veel kõvemini," sõnab Ujumise Spordiklubi värve esindav ujuja. Uut taset selgitab Mäesepp nutika tegutsemise tagajärel, kuid kiidab ka treeningkaaslasi.
"Uue tasemetõusu taga on lisatreeningud vaheaegadel, parem taastumisprogramm ja muidugi Gerdi (toim.- Lessing) ja Robiniga (toim. - Priks) seeriate tegemine basseinis. Kuna praegused tulemused on ujutud eelkõige suure töö pealt, siis kindlasti on minu põhialadel 400-800-1500 meetrit veel varu," selgitab Mäesepp ja lisab, et proovib järgnevatel kuudel enda kätetööd muuta veelgi efektiivsemaks.
Äsja toimunud Eesti suurima ujumisvõistluse Zirk Swim Cupi kohta jätkub Mäesepal ainult kiidusõnu ja tõstab esile ujulas olnud atmosfääri. "Heas mõttes hull publik annab väga palju juurde, see tekitab sportlases sellise tunde nagu ta oleks just võitnud olümpiamängudel kulla. Mina vähemalt tunnen nii ja kõik pasunad, toss ja kindlasti Priidu hääl annavad sellise jõu enne starti."
Jalgpalli kaotus on ujumise võit
Ujumise juurde jõudis hiljuti 17. sünnipäeva tähistanud Mäesepp läbi jalgpalli, kus pärast kahte aastat tabas teda kannavigastus, mis pani tema vanemaid otsima lapsele uut hobi.
"Minu vanemad otsisid pärast vigastust mulle uue hobi ja kuna ujumine oli väiksest saati meeldinud, siis ujumise juurde ma jäin," meenutab Mäesepp enda karjääri algust. "Alustasin 7-aastaselt ja kuigi algul ei tahtnud ma jalgpallist lahti lasta, siis sain sellest kiirelt üle ja tegelesin hea meelega ujumisega."
Esimeste mälestuste kohta basseinis on ujujal ainult positiivsed mälupildid. "Kindlasti parim mälestus oli see, kui ma läksin ujumistrenni ja siis õpetas minust aeglasem sõber, et kuidas teha vees saltopööret. Kindlasti ka need ajad, kui olin veel väike, aga sain minna suurte ujujatega Kaja Haljaste trenni," lausub Mäesepp naeratades.
Erik tunnistab, et ei oleks tänasel päeval sellisel tasemel kui talle ei oleks igapäevaselt toeks ema Marge ja isa Kuldar. "Minu vanemad on kindlasti minu kõige suuremad kaasaelajad ja abistajad," ütleb Erik otsekoheselt.
"Tänu minule on neil ka elu sportlikumaks läinud," muigab ujuja. "Ema käib nädalas paar korda enne tööd ujumas ja väga naudib seda ning ka isa on väga sportlik, ta teeb ratast, käib ujumas ja isegi jooksmas. Nad käivad minu kodulinnas, Tartus, peetavatel võistlustel ka alati kaasa elamas, aga kui võistlused on kaugemal, siis tavaliselt ütlen neile, et ärge seekord kaasa tulge."
Erik jätkab: "Minu ema roll spordikarjääris on väga tähtis, ta alati hoolitseb, et minu paagis oleks piisavalt kütust ja valmistab kõik toidud. Mullu otsis ta mulle ka toitumisnõustaja, mis on suureks abiks olnud. Isa annab mulle väga palju töötahet ja motivatsiooni juurde."
Eesti meistritiitel oli alles algus...
Kuigi Mäesepp tähistas veebruaris alles 17. sünnipäeva, siis kaminasims on noorel tulevikutähel medalitest pungil. 2024. aasta detsembris peetud Eesti meistrivõistlustel saavutas toona 15-aastane Mäesepp täiskasvanute meistrikulla 1500 m vabaujumises.
"See on kindlasti seni kõige meeldejäävam ujumine minu karjääris," ütleb ujuja, kelle auhinnakapis on juba 33 Eesti meistrivõistluste medalit. "See saavutus tekitas minus nii palju jõudu ja andis motivatsiooni veel rohkem pingutada ning sealt tekkisid ka minu praegused unistused ujumises."
Mullu suvel peetud meistrivõistlustel pidi Mäesepp tunnistama treeningkaaslase Gerd Johan Lessingu paremust nii 400- kui ka 1500 m vabaujumises. Vaatamata rivaliteedile basseinis ütleb Erik, et nende omavaheline suhe on väga hea.
"Teeme trennis tihti pulli, aga enne seda teeme reeglina ka hullult trenni," naljatab Mäesepp. "Tõsiselt rääkides, mul on treeningutel olemas väga hea tempokaaslane ja inimene, kes hoiab tuju kogu aeg üleval. Võistlustel viskab Gerd palju nalja ja kui saan ujuda tema kõrval, siis tean, et reeglina tuleb ka aeg, mis mulle rahuldust pakub."
"Ma ei saa öelda, et mulle midagi Gerdi puhul ei meeldiks, aga naljakas on see, et väga tihti olen võistlustel tema järel teine, mis tähendab, et hõbedasi autasusid on mul omajagu. Küll ma kunagi mõne kulla ka Gerdi eest võtan," viskab Mäesepp kujutletava kinda sõbrast konkurendile.
Unistustest rääkides ei ole Erik kidakeelne, vaid julgeb kõva häälega välja öelda selle, mille nimel ta igapäev basseinis tööd teeb. "Selle aasta unistus on ujuda juunioride EMil ja teha seal kõvad tulemused, tulevikus tahaksin ära käia ka täiskasvanute MMil ja EMil ning peamine unistus on olümpiamängud."
Silmad kinni ujumine, tulevik ja Eesti poisid
Viimase aasta jooksul on Mäesepp 400-800-1500 meetri vabaujumise distantsidel jõudnud Eesti kõigi aegade edetabeli esikümnesse. Mitmeid minuteid kestvad võistlussooritused panevad ujujat pingutuse ajal mõtlema erinevatele asjadele.
"Peamine mantra, mis peas läbi käib on see, et millal juba lõppu jõuan, mis aeg võiks tulla, mis ma pärast ujumist kodus söön ja tuleb ette ka hetki, kus ma ei mõtle midagi ja ujun isegi silmad kinni," selgitab igapäevaselt Aura ujulas Geil Siimu käe all treeniv spordimees.
Enda treeninggruppi kiidab Erik suure õhinaga, kuhu kuulub lisaks Lessingule veel juunioride EMi poolfinalist Siim Kesküla, Robin Priks ja mitmed teised kodumaa kiireimad ujujad. "Minu treeninggrupp on selline, mida oleks vaja igal sportlasel."
"Meil ei ole treeningutel kunagi igav ega selline surnud vaim," kiidab Erik. "Vahepeal ikka mõned plõksivad omavahel, aga see käib asja juurde. Kahjuks läheb Siim suvel USAsse, aga olen kindel, et trio mina-Gerd-Robin jõuame ujumises kaugele." Kiitusi jätkub tal ka treener Geilile: "Ta on väga südamlik inimene ja super abivalmis ning tahab kõigile head. Samuti hoolitseb ta selle eest, et kõik saaksid endale sobivad treeningkavad."
Maailma tippujumisest rääkides sõnab Mäesepp, et hoiab kõige enam pöialt 800 m vabaujumise iirlasest olümpiavõitjale Daniel Wiffenile, kuid ka kahele Eesti poisile. "Elan kaasa Kregorile (toim.- Zirk ja Ralfile (toim. - Tribuntsov), sest see on lihtsalt väga kõva, et mis taseme nad on saavutanud, arvestades meie riigi suurust."
Tulevikust rääkides ütleb Mäesepp filtrita, et ainuke variant tundub peale gümnaasiumi siirduda välismaale. "Kui ma ei läheks välismaale, siis ei tea kus ma edasi treeniks. Praegu tuleb lihtsalt Tartus veel nii palju hullu panna kui saab."
Küsimusele, et mis kolmest (400-800-1500 m) põhialast võiks Erikule kõige paremini istuda, siis osutab ta 1500 meetri vabaujumisele. "Mida pikemaks alad lähevad, seda paremini mul see läheb. Ja ma naudin kõige rohkem just 1500 m distantsi, sest see paneb sind proovile ja näed enda piire," ütleb Erik Mäesepp lõpetuseks.