Otse põhisisu juurde

Zirk endanimelise mõõduvõtu eel: tegemist on unikaalse võistlusega kogu maailmas


14.-15. veebruarini peetakse Tartus Aura ujulas teist korda peetav rahvusvaheline ujumisvõistlus Zirk Swim Cup. Võistluste peakorraldaja Kregor Zirk sõnab nädal enne mõõduvõttu, et on väga elevil eesootava võistluse pärast ning avaldab seniteadmata detaile.

Suurele ujumispeole on end kirja pannud enam kui 500 sportlast, kes tulevad heade mõtete linna üheksast erinevast riigist. Kõige pikema lennureisi võtab ette üks India ujuja, aga võistlusel stardib neli olümpialast ning kümneid tiitlivõistluste kogemusega sportlasi.

Mullu võistluse unikaalsuse kohta palju kiidusõnu pälvinud peakorraldaja Kregor Zirk lausub, et tänavu tunneb ta suurt elevust, sest stardib ka ise mitmel alal. "Üks võistluse korraldamise eesmärke oli kindlasti see, et saaks kodustes vetes teha sellise võistluse, kus oleks endal nauditav osaleda."

"Muidugi on keeruline ühendada võistluste korraldust ja võistlemist, aga palju tuleb planeerida ette ning ma usun, et võistluspäevadel saan seda kõike nautida ikkagi sportlasena ja olen seetõttu väga elevil," lisas 26-aastane olümpialane.

Zirki jaoks saab Tartus peetav võistlus olema tema esimene tavabasseini mõõduvõtt peale edukaid Pariisi olümpiamänge, kus ta finišeeris seitsmendana 200 m liblikujumises. Selle perioodi vahele jäävad finaalikohad lühiraja EMilt ja MMilt.

Pealtvaataja saab olema oluline komponent

Peakorraldaja ütleb, et võistluse üks olulisemaid komponente saab olema pealtvaataja. "Minu soov on, et pealtvaataja saaks hea emotsiooni ning see oleneb atmosfäärist ja sellesse saavad pealtvaatajad ise panustada. Meie abistame neid pasunate ja muude vahenditega ning võistluse ajal saavad ka pealtvaatajad võimaluse võita auhindu."

Zirk lisab, et maailma kontekstis on tegelikult tegemist vägagi unikaalse ujumisvõistlusega. "Selliseid show-elemente ja üldist võistluste flow loogikat teevad maailmas väga vähesed. Muidugi saab pealtvaataja kaasa elada ka Eesti kui ka mitmele Euroopa tipule, kuid eelkõige saavad pealtvaatajad unikaalse ujumisvõistluse kogemuse," selgitab korraldaja.

Võistluste tippujujatest rääkides hüppab lisaks Zirkile vette veel Pariisi olümpiafinalist Neza Klancar, MMi finalist Jan Cejka, Euroopa juunioride meistrivõistluste medalistid Flawia Kamzol, Samuel Koštál, Egle Salu ning Eesti absoluutsed tipud Daniel Zaitsev, Maari Randväli, Maria Romanjuk ja Siim Kesküla.

Eelringid toimuvad kahes vahetuses

Kuna võistlustel osaleb enam kui 500 ujujat, siis on Zirk Swim Cupi korraldusmeeskond otsustanud teha eelujumised kahes vahetuses. "See variant oli laual ka eelmine aasta, aga tänavune võistlus on Eesti üks läbi aegade suurimaid, mis nõuab nutikat lähenemist, et tagada kvaliteet," märgib Zirk.

Ujujate jaoks tähendab see seda, et kindel arv vahetusi koostatakse eelujumiste osa 1 jaoks. Kui see on lõppenud, siis algab eelujumiste osa 2 ning nende kokkuvõttes selguvad õhtul toimuvate finaalide koosseisud.

"Meeste 100 meetri vabaujumises on näiteks 172 osalejat, mis tähendaks kokku 22 vahetust. Kui teeksime ühe suure eelringide vooru, siis mõni ootaks enda starti ebareaalselt kaua ja kahe vahetusega eelujumised on suurtel kommertsvõistlustel tavapärane praktika," lausub Zirk.

"Mul on suur rõõm, et tuleb veel tugev naisujuja Soomest, kes hakkab seliliujumises Maari Randväliga maid jagama. Põnevaid heitlusi ja duelle tuleb veelgi, nagu näiteks meeste 400 m vabaujumine, kus viiel mehel on isiklikud rekordid alla nelja minuti."

Zirk Swim Cupi eelujumised algavad mõlemal päeval kell 9:30 ning kaasahaaravad finaalid kell 17:00.

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Jefimova teeb Floridas hooaja avastardid, Ledecky põrmustas Eesti meeste rekordi 20-sekundiga

Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva algas Floridas Fort Lauderdale ujumiskompleksis kõrgetasemeline ujumisvõistlus, kus osaleb maailma ujumise koorekiht ja Eesti ässad Eneli Jefimova, Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov. 

Jefimova võitis Floridas kuldmedali, Zaitsev ja Tribuntsov murdsid juba teise finaali

Floridas jätkuval Fort Lauderdale Open nime kandval ujumisvõistlusel oli kolmas päev eestlastele edukas. Eneli Jefimova jäi võitmatuks enda põhialal 50 meetri rinnuliujumises ning sprindiduo Daniel Zaitsev ja Ralf Tribuntsov murdsid juba teise finaali.