Otse põhisisu juurde

9 huvitavat fakti Eesti meistrivõistluste kohta

Daniel Zaitsev
Eile lõppesid Tallinnas Kalev Spa ujulas kolm päeva kestnud 97. Eesti ujumise meistrivõistlused. Kuna kolme päeva jooksul juhtus palju huvitavat ning põnevat, siis toon välja 9 kõige huvitavamat fakti nende võistluste kohta.

Eesti meistrivõistlused olid tänavu üle aastate ühed kõige konkurentsitihedamad. Oli palju põnevaid duelle kui ka seljavõite. Siin on Teie ees 9 kõige huvitamat fakti:

1. Vaid 10 tiitlikaitsjat

Nii mehed kui ka naised võistlesid kumbki 16 individuaaldistantsil. Kokku ujutud 32 individuaalsel alal suutis eelmise aasta Eesti meister enda tiitlit kaitsta vaid 10 korda. Mis tähendab, et konkurents läheb aina tihedamaks ja tihedamaks.

2. Katkes Degtjarjovi võiduseeria

Alates 2010. aastast on Pjotr Degtjarjov võitnud 50 m vabaltujumise. Tänavu krooniti meistriks aga uue Eesti juunioride rekordiga Daniel Zaitsev. See tähendab, et kuus korda järjest 50 m vabaltujumise võitnud Degtjarjov pidi üle aastate trooni loovutama nooremale konkurendile. 

Alina Kendzior
3. Kendziori võimas rekord

Naiste 100 m seliliujumises püstitas Alina Kendzior uue Eesti rekordi ajaga 1.01.98. Lisaks sellele, et ta on ainuke Eesti naisujuja kes on 100 m selili ujunud alla 1.03 on ta nüüdsest ka ainuke kes on ujunud seda distantsi alla 1.02. Viimati suutis nii võimsa rekordi ujuda Triin Aljand neli aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustel.

4. Parimad klubid medaliarvestuses

Täiskasvanute arvestuses napsas enim medaleid endale Garanti Spordiklubi. Nad võitsid ühtekokku 32 medalit millest 15 olid kuldsed. Juunioride klassis suutis kõige enam medaleid (19) võita TOP Ujumisklubi aga kuldseid medaleid võitis kõige rohkem hoopis Kalevi Ujumiskool ja Orca Ujumisklubi (7). Noorte arvestuses oli tabeli tipus TOP Ujumisklubi.

5. Meesujujad purustasid naisujujad

Taas ei saa üle ega ümber mees- ja naisujujate võrdlusest. Kui võtta aluseks Eesti meistrivõistluste võidutulemused, siis meeste võidusaldoks jääb 12:4. Rohkem FINA punkte saavutasid meestest vaid Aleksa Gold (200 ja 400 m vabalt) ja Alina Kendzior (100 ja 200 m selili). 

Aleksa Gold keskel
6. Kõige edukamad ujujad

Enim kuldmedaleid meeste arvestuses võitis Daniel Zaitsev (3) ning naiste poole peale Aleksa Gold ja Alina Kendzior (4). Juunioride arvestuses krahmasid enim medaleid endale Gold (7) ja Armin Evert Lelle ning Marko Matteus Langel (4). Noortest astus poodiumi kõige kõrgemale astmele viiel korral Melissa Priidel ja Kertu Kaare ning noormeestest Ivan Stseglov

7. Zaitsevi säravad ujumised

18-aastasest Daniel Zaitsevist sai esimene Eesti mees, kes pikas basseinis 50 m liblikat alla 24-sekundi ujunud. Ta viis rekordnumbrid 23.85 peale, mis annab talle Euroopa edetabelis sellel aastal kõrge 23. koha. 50 m vabaltujumises Eesti kõigi aegade teise tulemuse 22.48 ujunud Zaitsev platseerub selle ajaga tänavuse hooaja Euroopa edetabelis 45. kohale. 

8. Katkes Olviku valitsemisaeg 200 m seliliujumises

Alates aastast 2004 on võitnud Andres Olvik iga aasta meeste 200 m seliliujumise. See tähendab, et 12 korda järjest on Olvik võitnud ühte ja sama distantsi. Mis on muidugi rekord omaette. Tänavu pidi Olvik leppima noorte konkurentide paremust kui saavutas viienda koha. Siiski Olviku nimel olev Eesti rekord 2.02.67 ootab veel ületamist.

9. Kolme päeva jooksul üle 1600 stardi

Tänavustel Eesti meistrivõistlustel tehti kolme päeva jooksul üle 1600 stardi. Naised tegid ühtekokku 745 starti ja mehed 886. Kokku teeb see 1631 starti. Arvesse ei lähe diskvalifitseeritud ujujad, kes tulemust kirja ei saanud. Nii suur startide arv teeb ütleb seda, et ühelt pukilt tehti kolme päeva jooksul 204 võistlusstarti. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Tartu Ujumisklubi jäi Eesti meistrivõistlustel pronksmedalitest ilma eriti absurdse põhjuse pärast

Täna algasid Tartus Eesti meistrivõistlused ning viimase alana oli kavas 4x200 m vabaltujumine. Kui alguses tundus, et oli taaskord rutiinne medaliala, siis peale ujumist esitas esialgselt neljanda koha saavutanud Kalevi Ujumiskool protesti. Kalevi Ujumiskool esitas protesti esialgselt kolmanda koha saavutanud Tartu Ujumisklubi kohta, kelle arvates ei ujunud nad õiges järjekorras.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.