Otse põhisisu juurde

ARVAMUS: Kas Eesti ujumiskoondisele on vaja peatreenerit?

Iga olümpiatsükli alguses on Eesti ujumiskoondisele valitud peatreener. Viimased 8 aastat on seda vastutusrikast ametit pidanud Riho Aljand. Juba esimesel oktoobril saab kuulata peatreeneriks pürgivate inimeste mõtteid ning plaane. Kuid kas ujumiskoondise etteotsa on vaja üldse peatreenerit?

Viimased 8 aastat on Riho Aljand Eesti ujumise jaoks teinud rasket ja ränka tööd. Kuigi paljud võivad selle arvamusega mitte nõustuda, siis fakt on see, et ka tema toimetusi on piiratud vägagi erinevate asjapulkade poolt. Uueks olümpiatsükliks tuleks kaotada peatreeneri koht ning alustada tööd uue süsteemiga.

Aga miks meil siis ei ole vaja peatreeneri kohta? Kuna Eesti ujumiskoondis üheskoos ei treeni, siis pole vaja ka peatreenerit. Praegused koondislased harjutavad usinalt enda treenerite käe all ning kõik plaanid koostatakse just enda isikliku treeneriga mitte peatreeneriga. Tiitlivõistluste ajal on peatreeneri roll tähtis, aga ka selle saab lahendada arukamalt. Paar kuud enne tiitlivõistlusi tuleks määrata vanemtreener, kes vastutab antud tiitlivõistlustel kogu koondise tegevuse eest. Vanemtreeneriks saab olla vaid see, kelle ujuja(d) osaleb samuti tiitlivõistlustel. Sarnaselt tegutseb maailma suurim ujumiskants Ameerika Ühendriigid. Samuti peaks antud amet olema tasustatud Ujumisliidu poolt. Kuna tiitlivõistlusi aastas väga palju ei ole, siis hoiaks see ka kõvasti kokku kui igapäevaselt palgal hoida peatreenerit. 

Miks selline variant hea on? Koondislaste treenerid kes pääsevad tiitlivõistlustele on siis samuti motiveeritud kaasa lööma Eesti ujumiselus. Kuna tiitlivõistlustel osalevad parimatest parimad, siis sama kehtib ka treenerite kohta, kes on ära teinud suure töö. Seega tiitlivõistluste vanemtreeneri koht tuleb välja teenida ning muidusööjad peavad rohkem tööd tegema. 

Siiski on Ujumisliidus vaja palgata inimesi rohkem tööle, kuid mitte peatreeneri kohale. Organisatsioon on täpselt nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli. Hetkel on tööl Pille Tali, kes rohkem täidab sekretäri ülesandeid. Tema kõrvale oleks vaja juurde mitmeid nutikaid erineva valdkonna inimesi. Hetkel puudub pea täielikult alaliidul meediakajastus, samuti on kasin uute sponsorite leidmine. Seda tunnistas ka Tali treenerite sügisseminaril. Lisaks oleks vaja inimest, kes suudab vastutada alaliidu poolt korraldatavate võistluste eest. Ja see nimekiri läheb veel edasi ja edasi. Kõik tiitlivõistluste normatiivid jms eest vastutab juba praegu treenerite kogu seega see süsteem toimib. 

Viimased tiitlivõistlused on näidanud, et eestlaste keskmine koht võistlustel langeb ja langeb. Peatreener ei saa selle hüvanguks midagi ära teha, see on vaid tänamatu peksupoisi amet kus kõik tahavad halbade tulemuste eest vastuseid, vastuseid ja veelkord vastuseid. Kuid vastuseid tuleks otsida koondislaste enda treenerite käest. Seega oleks vaja luua teistsugune süsteem ning toetada tiitlivõistluste vanemtreeneri koha loomist. Hetkel on uueks peatreeneriks kandideerimas kaks meest ning välistatud ei ole veel ka Aljandi kandidatuur ning sinna nimekirja võib veel paar ujumistegelast lisanduda. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Zirk esimesest võistlusest peale pikka pausi: sain vastuse ühele küsimusele

Rotterdamis peetud ujumisvõistlusel lõpetas Eesti parim meesujuja Kregor Zirk enam kui 10 kuud kestnud võistluspausi. Kolmel alal startinud ujuja tunnistab, et on näidatud aegadega rahul ja sai vastuse ühele väga olulisele küsimusele.

SPIKKER: Kõik, mida on vaja teada USA ülikoolide vahelistest võistlustest

USA ülikoolide vaheline ehk NCAA võistlushooaeg on täistuuridel käinud juba viimased kuu aega. Ka eestlasi on erinevates Ameerika koolides palju eesotsas Eneli Jefimova, Lars Sebastian Antoniaki, Christopher Palvadre jpt. Kuidas võistlussüsteem tegelikult on üles ehitatud ja mis mõõduvõtud mängivad suurt rolli?

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.

6 SUURT ajalist barjääri, mis on Eesti ujujatel peaaegu käegakatsutav

Oktoobris toimunud MK-sarja ajal alistas Ralf Tribuntsov 100 meetri seliliujumises 50-sekundi piiri ja sai poole lühemal maal esmakordselt jagu 23-sekundi needusest. Kuus suurt ajalist barjääri langeb ilmselt lähitulevikus veel, sest on need eestlastele käegakatsutavad. 

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust.