Euroopa lühiraja meistrivõistlused on ukse eest ning juba järgmisel teisipäeval kõlab esimene stardipauk. Alates 1991. aastast on Eesti koondis alati olnud võistlustel esindatud ning 34 aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi.
PriitSwim on kokku korjanud seitse huvitavat fakti Eesti koondise kohta lühiraja EMidel läbi aegade:
1. 74 finaalikohta
Kui ei teaks, siis ei usuks, aga Eesti koondis on lühiraja EMil saavutanud lausa 74 finaalikohta. Muljetavaldav on ka see, et ainult kolmel korral (1998, 1999, 2004) ei ole Eesti koondislane jõudnud kaheksa parema sekka.
Lühiraja EM on olnud eestlaste läbi aegade edukaim tiitlivõistlus ja ei pea olema eriline Sherlock Holmes, et seda mõista. Finaalikoha on välja ujunud 20 erinevat sportlast ning ka tänavu võib nimekirja lisanduda mõni uus nimi.
2. 15 medalit
Rääkides finaalidest, siis ei saa üle ega ümber ka medalitest. Indrek Sei tegi otsa lahti 1991. aastal ning Eneli Jefimova läheb tänavu kaitsma enda 100 m rinnuliujumise kuldmedalit. 34 aasta jooksul on võidetud lausa 15 medalit ning võib võtta mürki, et see number kasvab.
Juhul kui Jefimova võidab Poolas Lublinis peetaval võistlusel vähemalt kaks medalit, siis tõuseks ta viie autasuga kõige enam medaleid võitnud Eesti ujujaks. Samas on Jefimoval ainukesena auhinnakapis kuldmedal, mis eelnevatele generatsioonidele jäi püüdmatuks.
3. Ainult neli disklahvi
Võistluse pika ajaloo jooksul on eestlased teinud sadu ja sadu starte. Kuna tegemist on lühirajaga, siis on disklahvide saamise võimalus samuti suurem, sest on rohkem pöördeid ja väljumisi (15 meetri joon), kus on võimalik eksida.
Minu hinnangul üks uskumatumaid fakte on see, et Eesti koondis on saanud kokku ainult neli disklahvi. Marko Pachel (1992 / 200 m rinnuli); Margus Saia (2001 / 400 m kompleksi); Kätlin Sepp (2008 / 200 m selili); Maria Romanjuk (2023 / 50 m rinnuli).
4. Kõige enam finaalikohti
Triin Aljandi nimel on kõige enam individuaalseid finaalikohti. Aastal 2008 esmakordselt individuaalselt finaali pääsenud Aljand on teeninud kokku neli medalit ja üheksa finaalikohta.
Tänavu startivatest koondislastest on (finaali)saldo hetkel järgmine: Jefimova (4), Daniel Zaitsev (3), Ralf Tribuntsov (5), Kregor Zirk (3). Selles arvestuses jääb Aljand ka peale 2025. aastat esikohale, kuid vahe kindlasti väheneb.
5. Suurimad koondised
Vaadates Eesti koondise suurust läbi aegade, siis on reeglina saadetud võrdlemisi suured tiimid. Tänavu osaleb 14 ujujat ning ainult aastatel 2012-2013-2015 oli koondis suurem. Toona osales 15 ujujat. Samas leiame ajaloost ka hetki, et kus on koondise suuruseks ainult üks sprtlane. See on juhtunud kahel korral - 1993 ja 1999. Toona olid üksikud ratsanikud vastavalt Indrek Sei ja Martin Viilep.
).png)
6. Üks ujumata ala
Võistluse ajaloos on eestlased ainult ühel alal jätnud startimata, ülejäänud bingo kaart on täidetud. Nimelt, mitte ükski Eesti meesujuja ei ole EMide ajaloos startinud 800 meetri vabaujumises. Sellel on tegelikult täitsa loogiline seletus - see ala tuli võistluskavva alles 2021.
See "viga" saab parandatud Lublinis, sest Mark Iltšišin on 800 meetri vabaujumise stardinimekirjas esindatud. Seega naljaga pooleks saab Iltšišinist selle ala eestlaste debütant.
7. Kõige populaarsem koht
Kui vaadata eestlaste lõppkohti ujumise lühiraja EMil, siis mis võiks olla kõige sagedamini esinev lõppresultaat? Õige vastus: 24. koht - 24 korda. Väga populaarne on olnud ka 16. koht, mis on juhtunud 21 korral.
Finaali pääsedes on kõige sagedamalt esinevad kohad 6 ja 7. Nendest esimene on juhtunud 17 korda ja viimane 16 korda. Huvitav statistiline fakt on ka see, et kui vaadata mis kohti on Eesti ujujad saavutanud, siis kohad 1-58 on kõik kätte saadud. See annab taaskord aimu, et kui palju starte on eestlased lühiraja EMidel teinud.