Otse põhisisu juurde

14 huvitavat fakti ujumise kohta


Ujujad on kindlasti täiesti omaette tõug inimesi. Nad suudavad vees teha mitte-ujuja jaoks täiesti ebainimlikke liigutusi ning rääkimata veel sellest kui kiirelt nad suudavad ujuda ühest basseini otsast teise. Ujumine on ka eluks vajalik oskus ning seda peaks oskama iga poiss ja tüdruk.

Kuna lühirajaujumise hooaeg on juba alanud ning väiksemad võistlused juba ka seljataga, siis suuremad on alles ees. Et Teid, ujumissõpru, ujumise lainele viia toon Teieni 14 huvitavat fakti ujumise kohta. 

1. Maailma kõige vanem ujumisstiil on rinnuliujumine, millest arenesid välja ülejäänud kolm stiili. Rinnuliujumine on ka kõige aeglasemini läbitav ujumisstiil.

2. On teaduslikult tõestatud, et maailma tippujujate hulgas on üle poolte kannatanud õlavalu käes ehk maakeeli neil on ujuja õlg. 

3. Elevandid suudavad ühe päevaga ujuda ligi 25-kilomeetrit. Palju suudad Sina?

4. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 aastal. Toona võistlesid ujumises vaid mehed, naised pääsesid esmakordselt olümpiamängudel ujumises starti 1912 aastal.

5. Esimene kruiisilaev kus oli ka bassein oli kuulus Titanic. 

6. Esimene mees kes ujus üle ohtliku Inglise kanali oli kapten Matthew Webb kes sai sellega hakkama 1875 aastal. 

7. Saltopööret kasutati olümpial esmakordselt 1936 aastal Berliinis. Selle võttis kasutusele Ameerika treener Tex Armstrong kes treenis Adolph Keiferit. 

8. Kängurud on suurepärased ujujad.

9. Sünkroonujumine tuli esmakordselt olümpiakavva alles 1984 aasta olümpial. 

10. Esimene ujumisvõistlus mis on jäädvustatud videolindile toimus Jaapanis. 

11. Esimesed ujumisprillid valmistati juba aastal 1300 kui need valmistati kilpkonna koorikust. Esimesed kummist ujumisprillid aga valmistati 1930'ndatel. 

12. Kõige populaarsem ujumisstiil maailmas on krooliujumine. 

13. Täismõõtmetes olümpiaujula mahutab umbkaudu 3 miljonit liitrit vett. 

14. Vesi katab ligi 71% planeet Maad. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Eesti Ujumisliidul on Leedu meistrivõistlustest väga palju õppida

Hetkel Vilniuses toimuvad Leedu meistrivõistlused teevad silmad ette ka mõningatele suurematele ujumisriikidele, aga eelkõige on siit väga palju õppida Eesti Ujumisliidul, kes on koduseid meistrivõistlusi korraldanud samasuguse malli järgi viimased 20 aastat. 

Isikliku rekordi ja kaks Eesti hooaja tippmarki ujunud Sillaste: ootused olid suuremad

Sloveenias peetud rahvusvahelisel võistlusel näitas head hoogu Dmitri Sillaste, kes ujus 100- ja 200 meetri seliliujumise distantsidel Eesti hooaja tippmargid. Ujuja sõnas intervjuus peale mõõduvõttu, et ootused oli veelgi suuremad. 

Magusa revanši saanud Salu ujus Vilniuses uuele tasemele

Vilniuses jätkuvatel Leedu meistrivõistlustel näitas teisel võistluspäeval säravaimat tulemust Egle Salu, kes sai ka magusa revanši mulluse juunioride EMi finaali eest. Maari Randväli tõestas, et on liblikujumise mõõnast üle saanud. Oliver Kuulpak ja Aleksei Denissov panid kokku vinge 400 m kompleksujumise. 

Vägevas hoos Randväli ujus juba kolmanda Eesti rekordi sel aastal, rekord ka Iltšišinilt

Vilniuses alanud Leedu meistrivõistlustel oli avapäeval eestlastest edukaim Maari Randväli, kes kohendas taas Eesti rekordit ja tõusis Euroopa U18 hooaja edetabelis kõrgele kohale. Medalini jõudis avapäeval rahvusrekordiga ka Mark Iltšišin. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Hosszu tegi EM kulda võites Euroopa ujumise ajalugu

Euroopa meistrivõistluste kuuendal võistluspäeval võitis ungarlanna Katinka Hosszu kuldmedali naiste 200 meetri kompleksujumises. See tähistas Hosszu viiendat järjestikust EM kulda sel distantsil ning taolise saavutuseni pole küündinud ükski naisujuja. Hosszu võidutses 200 m kompleksujumises ajaga 2.10,17, mis oli tema karjääri 82. tiitlivõistluste medal.