Otse põhisisu juurde

14 huvitavat fakti ujumise kohta


Ujujad on kindlasti täiesti omaette tõug inimesi. Nad suudavad vees teha mitte-ujuja jaoks täiesti ebainimlikke liigutusi ning rääkimata veel sellest kui kiirelt nad suudavad ujuda ühest basseini otsast teise. Ujumine on ka eluks vajalik oskus ning seda peaks oskama iga poiss ja tüdruk.

Kuna lühirajaujumise hooaeg on juba alanud ning väiksemad võistlused juba ka seljataga, siis suuremad on alles ees. Et Teid, ujumissõpru, ujumise lainele viia toon Teieni 14 huvitavat fakti ujumise kohta. 

1. Maailma kõige vanem ujumisstiil on rinnuliujumine, millest arenesid välja ülejäänud kolm stiili. Rinnuliujumine on ka kõige aeglasemini läbitav ujumisstiil.

2. On teaduslikult tõestatud, et maailma tippujujate hulgas on üle poolte kannatanud õlavalu käes ehk maakeeli neil on ujuja õlg. 

3. Elevandid suudavad ühe päevaga ujuda ligi 25-kilomeetrit. Palju suudad Sina?

4. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 aastal. Toona võistlesid ujumises vaid mehed, naised pääsesid esmakordselt olümpiamängudel ujumises starti 1912 aastal.

5. Esimene kruiisilaev kus oli ka bassein oli kuulus Titanic. 

6. Esimene mees kes ujus üle ohtliku Inglise kanali oli kapten Matthew Webb kes sai sellega hakkama 1875 aastal. 

7. Saltopööret kasutati olümpial esmakordselt 1936 aastal Berliinis. Selle võttis kasutusele Ameerika treener Tex Armstrong kes treenis Adolph Keiferit. 

8. Kängurud on suurepärased ujujad.

9. Sünkroonujumine tuli esmakordselt olümpiakavva alles 1984 aasta olümpial. 

10. Esimene ujumisvõistlus mis on jäädvustatud videolindile toimus Jaapanis. 

11. Esimesed ujumisprillid valmistati juba aastal 1300 kui need valmistati kilpkonna koorikust. Esimesed kummist ujumisprillid aga valmistati 1930'ndatel. 

12. Kõige populaarsem ujumisstiil maailmas on krooliujumine. 

13. Täismõõtmetes olümpiaujula mahutab umbkaudu 3 miljonit liitrit vett. 

14. Vesi katab ligi 71% planeet Maad. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

10 moodust kuidas taastuda peale treeningut

Iga ujuja teab seda tunnet peale rasket treeningut, eriti annavad treeningud tunda järgmisel päeval. Ujujatele ei ole võõras piimhape ning lihasvalu, mis tahes tahtmata heade tulemuste nimel kaasnevad. Et treeningud oleksid efektiivsed pead sa oskama taastuda. Mitmed treenereid ja ujujad kasutavad erinevaid moodusi kuidas peale treeningut võimalikult hästi taastuda. Toon Teieni 10 moodust kuidas taastuda peale treeningut:

Jefimova ujus USAs võimsa Eesti rekordi, Palvadre teenis suure draamaga pileti NCAA'le

USA üliõpilasliigas NCAA on üle kogu riigi toimumas konverentsi meistrivõistlused, mis selgitavad viimased pääsejad märtsikuus toimuvale NCAA meistrivõistlustele. Eesti parim naissportlane Eneli Jefimova ujus võimsa Eesti rekordi ja pälvis taas võidu.

Eesti ujumisparemikus kanda kinnitav Erik Mäesepp: unistused on paigas ja siht silme ees

Eesti keskmaa- ja distantsiujujate ladvikusse on viimase pooleteise aasta jooksul jätnud tugeva jälje maha Tartust pärit Erik Mäesepp. Nüüd jõudis 17-aastane ujumisäss uute verstapostideni ja tunnistab suures intervjuus PriitSwimile, et hing ihaldab veelgi enam.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Lessing ja Kesküla näitasid Läti meistrivõistlustel võimu, eestlastele 28 medalit

Pühapäeval lõppes Riias kolm päeva kestnud Läti meistrivõistlused. Eestlased teenisid ühtekokku 28 individuaalset medalit, kõige kõrgemat taset näitasid Gerd Johan Lessing ja Siim Kesküla. 

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.