Otse põhisisu juurde

14 huvitavat fakti ujumise kohta


Ujujad on kindlasti täiesti omaette tõug inimesi. Nad suudavad vees teha mitte-ujuja jaoks täiesti ebainimlikke liigutusi ning rääkimata veel sellest kui kiirelt nad suudavad ujuda ühest basseini otsast teise. Ujumine on ka eluks vajalik oskus ning seda peaks oskama iga poiss ja tüdruk.

Kuna lühirajaujumise hooaeg on juba alanud ning väiksemad võistlused juba ka seljataga, siis suuremad on alles ees. Et Teid, ujumissõpru, ujumise lainele viia toon Teieni 14 huvitavat fakti ujumise kohta. 

1. Maailma kõige vanem ujumisstiil on rinnuliujumine, millest arenesid välja ülejäänud kolm stiili. Rinnuliujumine on ka kõige aeglasemini läbitav ujumisstiil.

2. On teaduslikult tõestatud, et maailma tippujujate hulgas on üle poolte kannatanud õlavalu käes ehk maakeeli neil on ujuja õlg. 

3. Elevandid suudavad ühe päevaga ujuda ligi 25-kilomeetrit. Palju suudad Sina?

4. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 aastal. Toona võistlesid ujumises vaid mehed, naised pääsesid esmakordselt olümpiamängudel ujumises starti 1912 aastal.

5. Esimene kruiisilaev kus oli ka bassein oli kuulus Titanic. 

6. Esimene mees kes ujus üle ohtliku Inglise kanali oli kapten Matthew Webb kes sai sellega hakkama 1875 aastal. 

7. Saltopööret kasutati olümpial esmakordselt 1936 aastal Berliinis. Selle võttis kasutusele Ameerika treener Tex Armstrong kes treenis Adolph Keiferit. 

8. Kängurud on suurepärased ujujad.

9. Sünkroonujumine tuli esmakordselt olümpiakavva alles 1984 aasta olümpial. 

10. Esimene ujumisvõistlus mis on jäädvustatud videolindile toimus Jaapanis. 

11. Esimesed ujumisprillid valmistati juba aastal 1300 kui need valmistati kilpkonna koorikust. Esimesed kummist ujumisprillid aga valmistati 1930'ndatel. 

12. Kõige populaarsem ujumisstiil maailmas on krooliujumine. 

13. Täismõõtmetes olümpiaujula mahutab umbkaudu 3 miljonit liitrit vett. 

14. Vesi katab ligi 71% planeet Maad. 

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Selgus sprindialade kvalifikatsioonisüsteem LA olümpiale, aga õhus endiselt mitmeid küsimusi

Ujumise katuseorganisatsioon World Aquatics teatas sel nädalal Los Angelese olümpiamängude kvalifikatsioonisüsteemi 50 meetri selili-, rinnuli- ja liblikujumise aladel. Kuigi üldine protsess oli ujumiskogukonnale juba varem teada, siis endiselt on õhus mitmeid küsimusi.

6 tähelepanekut 2026. aasta ujumise MK-sarjast

Ujumise MK-sari on aastal 2026 saanud enda lõpplahenduse ning kolme nädala jooksul juhtus veeradadel nii mõndagi. PriitSwim otsis välja kuus tähelepanekut ning nende hulka kuuluvad nii eestlaste esitused, World Aquaticsi piinlik stardinimekiri ning eelvaade Pekingi lühiraja MMile.

Jefimova teenis USAs taas võidu, Iltšišin ujus debüüdil suure Eesti rekordi

USAs jätkuva üliõpilasliiga NCAA põhihooajal teenis Eneli Jefimova järjekordse võidu rinnuliujumises ning pani esmakordselt end sel hooajal proovile kroolisprindis. Harvardi ülikooli eest debüüdi teinud Mark Iltšišin kohendas Eesti rekordit enam kui 15-sekundiga. 

MK-ETAPI EELVAADE: Venemaa punnis muskel, hullunud professor ja Eesti medalivõimalused

Neljapäeval antakse start aasta viimasele MK-etapile, mis leiab aset Astanas. Kas Venemaa koondis jätkab muskli punnitamist? Kas hullunud professor võtab maailmarekordi enda nimele ja kas Eesti duo Tribuntsov-Zaitsev saavad medali kätte? 

Tribuntsovi tulemused MK-sarjas avaldavad ühe hea ja halva uudise

Ujumise MK-sarjas on kaks etappi läbitud ning viimane ehk kolmas etapp saab avalöögi neljapäeval Kasahstani pealinnas Astanas. Eestlastest on seni ainsana võistlustules olnud Ralf Tribuntsov, kelle tulemused avaldavad ühe hea ja halva uudise. 

Zaitsev asub Astana MK-etapil jahtima MM-pääset kõrvalalal

Ujumise MK-sarja kolmandal etapil Astanas teeb enda lühirajahooaja esimesed võistlusstardid Daniel Zaitsev, kes keskendub Kasahstani pealinnas eelkõige enda kõrvalalale, kus ta üritab saada normatiivi lühiraja MMiks. Zaitsev rääkis PriitSwimile, et kui realistlik on normi alistamine ja kuidas on sujunud ettevalmistus.