Otse põhisisu juurde

ULME: Hosszu võitis MK-etapilt ulmelised 12 medalit

Katinka Hosszu
Pärast kuu pikkust pausi naases maailmakarikasari taas ning sedakord Hiinas Pekingis. Taaskord oli ulmelises hoos ungarlanna Katinka Hosszu kes tõusis poodiumile lausa 12 korral. Meestest jätkab liidrina venelane Vladimir Morozov. 

Ungarlanna Katinka Hosszu saavutas hooaja neljandal MK-etapil 12 medalit, millest seitse olid kuldsed. Viimasel kolmel korral on ta võitnud igalt etapilt 11 medalit. Tema edu MK-sarja üldkokkuvõttes on meeletu ning nelja etapiga on ta kokku kogunud 105 000 USA dollarit võiduraha. 

Neljandal etapil Pekingis saavutas Hosszu alavõidud 100, 200, 400 m kompleksujumises, 50 ja 100 m seliliujumises ning 200 m ja 400 m vabaltujumises. Hõbemedali sai kaela 200 m seliliujumises. Pronksmedali väärilise esituse tegi 50 m ja 100 m liblikujumises, 100 ja 800 m vabaltuumises. Kusjuures 200 m kompleksujumise võitis Hosszu MK-sarjas 25. korda järjest.  Ungarlanna edu MK-sarjas lähima jälitaja ees on 297 punkti. 

Vladimir Morozov
Meestest tegi eduka võistluse MK-sarja üldliider venelane Vladimir Morozov. Ta võitis individuaalselt neli kuldmedalit ja ühe hõbemedali. Morozov astus poodiumi kõige kõrgemale astmele 100 m kompleksujumises (51.06), 50 m vabaltujumises (21.06), 100 m vabaltujumises (45.99) ja 100 m rinnuliujumises (56.33). Hõbemedali pälvis ta 50 m rinnuliujumises. Kusjuures enamasti vabalt- ja kompleksujujana tuntud Morozov ei olnud kaugel ka Cameron van der Burghi imetrikooga ujutud 100 m rinnuli maailmarekordist. Venelase võiduaeg 56.33 oli vaid 0,72 sekundit kehvem kehtivast ilmarekordist. 

MK-sarja kokkuvõttes on Morozovi edu lähima jälitaja Chad le Closi ees 61 punkti. Auhinnaraha on Lõuna-Californias baseeruv venelane pälvinud 96 500 USA dollarit. Jäänud on veel 5 MK-etappi hooaja lõpuni. 

Individuaalselt tegid häid sooritusi veel taanlanna Jeanette Ottesen. Ta pälvis individuaalse alavõidu neljal korral. Lõuna-Aafrika ujumisäss Chad le Clos saavutas kolm alavõitu olles taaskord parim kõikidel liblikujumise distantsidel. 

Naiste 50 m vabaltujumises püstitas hiinlanna Menghui Zhu juunioride maailmarekordi ajaga 24.00

MK-sarja üldseis peale IV etappi:

1. Katinka Hosszu - 495 punkti
2. Jeanette Ottesen - 198 punkti
3. Alia Atkinson - 175 punkti 
4. Yulia Efimova - 144 punkti
5. Daryna Zevina - 141 punkti 
6. Katie Meili - 135 punkti

1. Vladimir Morozov - 307 punkti
2. Chad le Clos - 246 punkti 
3. Philip Heintz - 168 punkti
4. Bobby Hurley - 129 punkti
5. Cameron van der Burgh - 102 punkti
6. Pavel Sankovich - 93 punkti

Kõik tulemused leiad SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Kõik vajalikud lingid ja kellaajad, et mugavalt jälgida lühiraja EMi

2.-7. detsembrini Poolas Lublinis peetavatel Euroopa lühiraja meistrivõistlustel stardib 14-liikmeline Eesti koondis eesotsas Kregor Zirki, Eneli Jefimova, Daniel Zaitsevi ja Ralf Tribuntsoviga. Eesti võistkond on enne EMi suurepärases seisus ja jahib mitmeid medaleid kui ka finaalikohti.  

EMi PÄEVIK #2: Kuusepuu ehted, julm ennustus Ralfi kohta ja kohutavad kaameranurgad

Euroopa lühiraja meistrivõistlused Lublinis on jõudnud teise võistluspäeva lõppu. Igal päeval võtab PriitSwim endale huvitavad teemad kokku ning serveerib neid mitte-traditsioonilises kastmes. Teise võistluspäeva märksõnadeks on kuusepuu ehted, ennustus Ralfist ja kaameranurgad.

EMi PÄEVIK: Avapäeva tähelepanekud, peidus olevad faktid ja Eesti meedia

Euroopa lühiraja meistrivõistlused Lublinis said eestlaste esituses päris korraliku hoo sisse. PriitSwim võtab iga võistluspäeva lõpus kokku kõik põneva. Fookuses on eelkõige see, mis toimub tulemuste taga ning millest keegi ei räägi. 

Põhjamaade meistrivõistluste avapäev tõi ajaloolisi ujumisi ja medaleid

Islandi pealinnas Reykjavikis alanud Põhjamaade meistrivõistlustel teenis Eesti juunioride koondis avapäeval kolm medalit. Lisaks jõuti mitme ajaloolise saavutuseni ning kohendati rahvusrekordeid. 

7 huvitavat fakti Eesti koondise kohta lühiraja EMil

Euroopa lühiraja meistrivõistlused on ukse eest ning juba järgmisel teisipäeval kõlab esimene stardipauk. Alates 1991. aastast on Eesti koondis alati olnud võistlustel esindatud ning 34 aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi.