Otse põhisisu juurde

208 sentimeetri pikkune Soome sprindiäss ujus kroolisprindis võimsa rahvusrekordi

Monacos toimunud Mare Nostrumi esimesel etapil oli suurepärases hoos meie põhjanaaber Ari-Pekka Liukkonen kes ujus 50 meetri kroolisprindis uue võimsa rahvusrekordi.

28-aastane soomlane läbis 50 m vabalt ajaga 21.90 ning püstitas sellega ka uue Soome rekordi. Liukkonen on sel hooajal olnud eriti heas hoos kuna ta on alla 22-sekundi ujunud juba kolmel korral.

208 sentimeetri pikkuse Liukkoneni näol on tegemist täieliku sprinteriga, kes keskendub vaid 50 m distantsidele. 2014 aastal saavutas ta Euroopa meistrivõistlustel 50 m kroolisprindis ka pronksmedali. Euroopa selle hooaja edetabelis hoiab ta uue Soome rekordiga viiendat kohta ning maailma edetabelis platseerub tema aeg kaheksandale kohale. Eelmisel aastal Rio olümpial ta paraku ebaõnnestus kui ajaga 22.25 oli ta alles 23. kohal. 

Rootslanna Sjöström taas suurepärases hoos

Mare Nostrumi avaetapil oli aga parimas hoos rootslanna Sarah Sjöström kes on sellel hooajal näidanud suurepärast stabiilsust. 100 m liblikujumises, alal kus ta eelmisel suvel tuli olümpiavõitjaks, ujus ta uueks maailma hooaja tippmargiks 56.20, tegemist on ka kõigi aegade paremuselt 13. tulemusega ning uue võistluste rekordiga.

Rekordite purustamist jätkas ta ka 50 m- ja 100 m vabaltujumises kus püstitas uued võistluste rekordid vastavalt aegadega 23.95 ja 52.60. Uue maailma hooaja tippmargiga sai ta veel hakkama 50 m liblikujumises ning aeg 24.90 tähistab samuti uut võistluste rekordit. Hiljuti teatas Sjöström, et loobub suvel MM-il 200 m vabaltujumisest, alal kus ta Rios sai hõbemedali, ning keskendub lühematele distantsidele. Sjöström on maailma edetabeli juht kõikidel ülalmainitud aladel ning peamine favoriit alavõitudele nendel aladel ka Budapestis toimuval MM-il.

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

EESTI REKORDID ON OHUS: Ujumise koorekiht stardib Londoni olümpiabasseinis

Laupäeval saab Londoni olümpiabasseinis avalöögi kolm päeva kestev tippvõistlus AP Race, mis kannab Suurbritannia edukaima ujuja Adam Peaty nime. Eesti võistkond on väljas tõelise raskekahurväega, sest vette hüppavad Eneli Jefimova, Kregor Zirk, Daniel Zaitsev, Ralf Tribuntsov kui ka Maari Randväli.

Teise lapse sünniks valmistuv Zirk: vajadusel hüppan otse basseinist lennukile

Olümpiafinalist Kregor Zirk on seljataha jätnud kolmenädalase kõrgmäestikulaagri Andorras ning osaleb 23.-25. maini peetaval kõrgetasemelisel võistlusel Londonis. Juuni esimeses pooles peaks Zirki perekonda sündima teine laps ja kuigi ujuja mõtted on eelkõige perel, siis enne suurt sündmust testib ta vormi Inglismaal.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.