Äsja lõppenud Eesti meistrivõistlustel oli palju head- tublid sportlased, suurepärased ajad ning palju muud. Kuid samas paistsid tänavused meistrivõistlused silma ka paljude negatiivsete aspektidega.
Toon Teieni neli negatiivset tähelepankut tänavuste Eesti meistrivõistluste kohta. Ning olgu ka mainitud, et kõik alltoodud punktid on Ujumisblogile viidatud erinevate ujujate, treenerite ning lastevanemate poolt.
1. Ebaõiglased disklahvid
Tänavustel Eesti meistrivõistlustel juhtus väga negatiivne juhtum 4x50 m vabalt teateujumises. Audentese Spordiklubi juunioride võistkond läbis distantsi edukalt ning teenisid algselt ka pronksmedalid. Seejärel aga võistluste starter Toomas Kleesment ning referii Mihhail Krupnin diskvalifitseerisid Audentese esimese vahetuse ujuja Marko-Matteus Langeli kes väidetavalt tegi valestardi.
Audentes esitas kohe ka ametliku protesti ning nõudsid, et video pealt vaadataks olukord uuesti üle. Selgus, et Langeli start oli puhas nagu prillikivi ning valestardi tegi hoopis kõrvalrajal ujunud Tartu Ujumisklubi noorte võistkond. Kuna võistluste referii Krupnin on ka Tartu Ujumisklubi treener, siis ei pea olema kõige kõrgem IQ, et neid kahte asja kokku viia. Eksimusi tuleb kõigil ette, aga riigi meistrivõistlustel selliseid suuri apsakaid sisse lasta ei tohi. Õiglus siiski võidutses ning Audentese juuniorid said kaela pronksmedalid, aga vabandust kohtunike suust ei kõlanud.
2. Nõrga tasemega võistluste diktor
Väga suurt rahvahulka häiris üks teatud võistluste diktor, kes tegutses esimesel kahel päeval. Tegemist oli vene rahvusest mehega, kes eesti keelt küll rääkis, aga aktsendiga ning lauselõpud olid kõik vigased. Võistluste peakorraldaja Eesti Ujumisliit ning võistlusi korraldanud Tartu Ujumisklubi panid selle valikuga paraku väga kaugele metsa. Inimesi häiris, et ta ei osanud korrektselt rääkida ning emotsioon võistlustel oli null. Reeglina on suurematel Eesti võistlustel diktorina tegutsenud Riho Aljand, kes muide saab selle tööga väga hästi hakkama. Ta teab ujumist läbi ning lõhki ja suudab ujumise ajal põnevust enda sõnadega juurde kruttida. Paraku tänavu korraldajad otsustasid võistluste ühe kõige tähtsama lüli asendada inimesega kes selle tööga paraku üldse hakkama ei saanud.
3. Tehniline paus tehnilise pausi otsas
Tänavust võistlust ilmestasid ka arvukad tehnilised pausid. Üks tehniline paus ei jõudnud lõppeda kui järgmine juba algas. Üks Eesti tippujuja, kes kodumaal väga tihti ei võistle oli üllatunud, et ühel võistlustel saab olla nii palju pause. Kõige suuremat kahju teeb see, aga ujujatele kes on arvestanud stardiaegadega. Ujujatel on trikood väga tugevalt seljas/jalas ning pikad pausid võivad ujumissooritust väga tugevalt pärssida. Kui tehnika ei pea enam vastu, siis oleks aeg uus soetada mitte vanarauaga võistlusi korraldada. Üks hea näide veel kuidas tehnika laguneb: Nimelt pidi üks 50 m liblikujumise meeste vahetus uuesti ujuma kuna tehnika vedas alt. Pärast esimest starti said nad puhata maksimaalselt 10 minutit ning siis pidid ujuma uuesti, kas see on normaalne? Oleks taoline asi juhtunud kõige tugevamate vahetustega, siis oleks kahtlemata kisa ja kära veel rohkem, kuid kõik on võrdsed.
4. Vähene noorte- ja juunioride kajastus
Kuigi toimusid täiskasvanute Eesti meistrivõistlused, siis ühes nendega toimusid ka noorte- ja juunioride Eesti meistrivõistlused. Alaliidu võistlusosa kokkuvõtvates artiklites ei mainitud, aga sõnagi Eesti noorte- ja juunioride meistrite kohta. Kuna tegemist on ikkagi alaliiduga, siis peab arvestama, et ka nooremad tegijad vajavad tunnustust. Ujumine ei koosne ainult absoluutklassi ujujatest. Lastevanemate seisukohast on samuti kurb, et kui laps tuleb medalile nooremates vanuseklassides (mis on väga kõva sõna), siis alaliit ei leia aega neist kirjutada. Või ei oska, mis on ka variant.
PÜSIGE LAINEL!