Otse põhisisu juurde

Juunioride MM-i startlist väljas: Kui reaalne on Zirgil võita medal?

Juba sellel kolmapäeval saab USA-s alguse 6. korda peetav juunioride MM. Eesti koondis osaleb võistlusel rekordiliselt suure delegatsiooniga - viie ujujaga. Kahtlemata on sel võistlusel kõik pilgud pööratud kahekordse juunioride EM-i pronksmedalisti Kregor Zirgi suunas.

Eelmise aasta juunioride EM-il viis Zirk 100 m liblikujumises Eesti rekordi 52.83 peale ning saavutas neljanda koha. Tänavu tõusis ta koha võrra ning ajaks oli seekord 52.98.

100 m liblikat on Zirgi põhialaks ning nüüd on välja tulnud ka juunioride MM-i startlist. Eesti koondise seni parim koht sel mõõduvõtul on 22. koht, mis saab tänavu ületatud ilmselt suure varuga. Konkurents medalile saab Indianapolises olema läbi aegade kõrgetasemelisem. Kui vaadata Zirgi põhiala - 100 m liblikat - siis hooaja tippmarkide võrdluses hoiab ta hetkel neljandat kohta. Positiivne on see, et finaali pääs peaks olema saavutatav, aga medali võitmiseks peab juhtuma väike ime.

Kuldmedali võitmiseks 100 m liblikujumises peavad konkurendid alistama täiskasvanute MM-il uue juunioride maailmarekordiga hõbemedali võitnud ungarlast Kristof Milaki. Tema tippmark on nii kõva kui 50.62. Temale järgnevad kaks tugevat venelast Egor Kuimov (51.35) ja Andrei Minakov (52.06). Nendele kolmele järgnebki 18-aastane Zirk ajaga 52.98. Minakov on sündinud aastal 2002 ning võttis suvel Euroopa noorte olümpiafestivalil ka Zirgilt võistluste rekordi. 

Zirgi selja taga on seis aga väga tihe, sest 53 sekundi algusesse on ujunud mitmed noormehed. Vigu lubada eestlane endale ei saa, sest vastasel juhul jääb finaaliuks suletuks. Ilmselt kuld- ja hõbemedal on jagatud, kuid pronksmedal on lahtine. Suurim pretendent sellele on eelmainitud Minakov, aga küsimärk on selles kui heas vormis ta on. Kui temal peaks olema veidi kehvem vorm ning Zirk suudab ennast ületada, siis poodiumile pääs ei ole võimatu. Siiski on medali võitmiseks vaja näidata uut rahvusrekordit ja mõistagi on vaja ka veidi õnne. Mis tegelikkuses toimuma hakkab selgub aga kohapeal.  

50 m liblikujumises on startlisti põhjal Zirgil reaalne rünnata finaalikohta ning 100 m vabaltujumises võib õnnestumiseks lugeda poolfinaalkohta. Lisaks Zirgile astuvad võistlustulle veel Janter Suun, Tiit Matvejev, Margaret Markvardt ja Armin Evert Lelle.

Startlistiga saad tutvuda SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Lühiraja MMil Pekingis stardib seitse Eesti ujujat

Ujumise lühiraja MMil Hiinas osaleb tänavu seitse Eesti ujujat ning koondise liidriteks on Eneli Jefimova ja Ralf Tribuntsov. Võistlus peetakse 1.-6. detsembrini Pekingis legendaarses Water Cube nime kandval ujumisareenil, kus toimusid ka 2008. aasta olümpiamängud. 

ABSURDNE OLUKORD! Noorte olümpial tühistati ala, sest basseinivesi on liiga soe

Täna algab Senegalis Dakaris noorte olümpiamängude ujumisprogramm. Avapäeval kavas olema pidanud 800 m vabaujumine tühistati ning see mõjutab ka Eesti koondist, sest Gerd Johan Lessing pidi enda avastardi tegema just sel alal. 

Maailmarekordite sadu USAs, Dresseli tagasitulek ja ootamatu kingitus Jefimovale

Neljapäeval Westmontis alanud USA koondise lühiraja MMi katsevõistlustel on näidatud pööraseid tulemusi ning enne viimast võistluspäeva on kohendatud viie erineva ala maailmarekordit. Ameeriklaste resultaatides on peidus ka head uudised Eesti koondise jaoks. 

Kas Randväli ja Lessing jätkavad noorte olümpial Eesti ujujate vägevat finaaliseeriat?

Noorte suveolümpiamängud leiavad aset neljandat korda ning seekord on võõrustajaks Senegali pealinn Dakar. 14-18 aastaste noorsportlaste seas on 12 Eesti koondislast ning ujumises hoiavad lippu kõrgel Maari Randväli ja Gerd Johan Lessing.

Koger ja Kivirand Euroopa edetabeli tipus! Eesti noorujujad näitavad vägevat taset

2026. aasta lühirajahooaja lõpuni on veel kaks kuud, kuid Eesti kuni 14-aastased noorujujad teevad Euroopa edetabelis kõva lärmi. Richard Kivirand ja Kristofer Koger asetsevad tabeli tipus, aga esikümnesse on ujunud veel Maru Reinsoo, Ron Einar Pirnipuu, Katriin Kont ja Richard Kesperi. 

Seitse aastat, null basseini ja miljon vabandust. Mis kurat toimub Eesti olümpiaujulaga?

Eestil on olümpiaujula. Vähemalt paberil. Seda on viimase seitsme aasta jooksul ehitatud pressiteadetes, poliitikute lubadustes, arhitektide arvutites ja lõpututes koosolekutes. Ainult üks pisike probleem on jäänud – basseini ennast pole kusagil.