Otse põhisisu juurde

Juunioride MM-i startlist väljas: Kui reaalne on Zirgil võita medal?

Juba sellel kolmapäeval saab USA-s alguse 6. korda peetav juunioride MM. Eesti koondis osaleb võistlusel rekordiliselt suure delegatsiooniga - viie ujujaga. Kahtlemata on sel võistlusel kõik pilgud pööratud kahekordse juunioride EM-i pronksmedalisti Kregor Zirgi suunas.

Eelmise aasta juunioride EM-il viis Zirk 100 m liblikujumises Eesti rekordi 52.83 peale ning saavutas neljanda koha. Tänavu tõusis ta koha võrra ning ajaks oli seekord 52.98.

100 m liblikat on Zirgi põhialaks ning nüüd on välja tulnud ka juunioride MM-i startlist. Eesti koondise seni parim koht sel mõõduvõtul on 22. koht, mis saab tänavu ületatud ilmselt suure varuga. Konkurents medalile saab Indianapolises olema läbi aegade kõrgetasemelisem. Kui vaadata Zirgi põhiala - 100 m liblikat - siis hooaja tippmarkide võrdluses hoiab ta hetkel neljandat kohta. Positiivne on see, et finaali pääs peaks olema saavutatav, aga medali võitmiseks peab juhtuma väike ime.

Kuldmedali võitmiseks 100 m liblikujumises peavad konkurendid alistama täiskasvanute MM-il uue juunioride maailmarekordiga hõbemedali võitnud ungarlast Kristof Milaki. Tema tippmark on nii kõva kui 50.62. Temale järgnevad kaks tugevat venelast Egor Kuimov (51.35) ja Andrei Minakov (52.06). Nendele kolmele järgnebki 18-aastane Zirk ajaga 52.98. Minakov on sündinud aastal 2002 ning võttis suvel Euroopa noorte olümpiafestivalil ka Zirgilt võistluste rekordi. 

Zirgi selja taga on seis aga väga tihe, sest 53 sekundi algusesse on ujunud mitmed noormehed. Vigu lubada eestlane endale ei saa, sest vastasel juhul jääb finaaliuks suletuks. Ilmselt kuld- ja hõbemedal on jagatud, kuid pronksmedal on lahtine. Suurim pretendent sellele on eelmainitud Minakov, aga küsimärk on selles kui heas vormis ta on. Kui temal peaks olema veidi kehvem vorm ning Zirk suudab ennast ületada, siis poodiumile pääs ei ole võimatu. Siiski on medali võitmiseks vaja näidata uut rahvusrekordit ja mõistagi on vaja ka veidi õnne. Mis tegelikkuses toimuma hakkab selgub aga kohapeal.  

50 m liblikujumises on startlisti põhjal Zirgil reaalne rünnata finaalikohta ning 100 m vabaltujumises võib õnnestumiseks lugeda poolfinaalkohta. Lisaks Zirgile astuvad võistlustulle veel Janter Suun, Tiit Matvejev, Margaret Markvardt ja Armin Evert Lelle.

Startlistiga saad tutvuda SIIT:

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

Emaks saanud sprindikuninganna Sjöströmi hiilgav comeback koduõuel

Kui Eesti ujumissõpradel olid pilgud kõrgetasemelisel Stockholm Openil pööratud eelkõige Kregor Zirki suunas, siis leidis laupäeval aset ka väga märgiline ujumine kogu maailma jaoks. Viimati 2024. aasta augustis võistelnud rootslanna Sarah Sjöström sai vahepeal emaks ning comeback võistlusel tõestas, et on endiselt sprindikuninganna. 

KAUA TEHTUD KAUNIKENE! Zirk jõudis Stockholmis tähiseni, mille ta alistas viimati 620 päeva tagasi

Kregor Zirk murdis kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel Swim Open Stockholm kolmandat korda finaali, kuid seekord enda põhialal 200 meetri liblikujumises. Finaalis jõudis eestlane tähiseni, mis alistus viimati 620 päeva tagasi. 

Zirk alustas tippvõistlust Bergenis Euroopa hooaja edetabeli kuuenda ajaga

Norras Bergenis alanud kõrgetasemelisel mõõduvõtul teeb eestlastest kaasa Kregor Zirk. Nädal tagasi Stockholmis Euroopa hooaja edetabeli ladvikusse tõusnud Zirk jätkas enda head minekut ka Bergenis. 

Zirk avaldas detaili, mis lubas tal püstitada Eesti ujujate parima tulemuse tänavu

Stockholmis alanud kõrgetasemelisel ujumisvõistlusel näitas avapäeval eestlastest parimat taset Kregor Zirk, kes murdis 400 meetri vabaujumises finaali ja ujus seni Eesti 2026. aasta parima resultaadi. 

Kregor Zirk Stockholm Openi eel: tibusid loetakse suvel

Olümpiamängude finalist Kregor Zirk on sel aastal seljataha jätnud endanimelise võistluse korraldamise, treeninglaagri Tais ning testib 9.-12. aprillini võistlusvormi kõrgetasemelisel võistlusel Stockholmis.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.