Otse põhisisu juurde

Imelise hooaja teinud Kertu Kaare tahab näha enda piire ning milleks ta võimeline on

Lõppenud hooajal oli Eesti üks silmapaistvamaid ujujaid alles 14-aastane Kertu Kaare. Ta ujus maikuus lühirajal enda karjääri esimese noorte rekordi, võitis juuni keskpaigas esmakordselt Eesti täiskasvanute meistritiitli, noppis Põhjamaade noorte meistrivõistlustelt kuhjaga medaleid ning lõpetas hooaja Euroopa noorte olümpiafestivali mitmete rahvusrekorditega ning finaalikohaga.

Kaare on viimase kahe aastaga teinud pikas basseinis võimsa arengu. Kaks aastat tagasi oli tema 50 m vabalt isiklik rekord 28.82. Nüüd on uueks tippmargiks Eesti noorte- ja juunioride tippmarki tähistav 26.21.

Tänavuse hooaja läbimurre sündis Ungaris Gyõris, kus toimus Euroopa noorte olümpiafestival. Kaare ujus seal viis uut Eesti noorte rekordit ning ühe juunioride tippmargi. Lisaks veel kuues koht 50 m vabaltujumises, millega ta kordas Eesti naisujujate kõigi aegade parimat saavutust sel võistlusel. "Olümpiafestivalil klappis kõik - hea ettevalmistus Sardiinias, suvine koolivaba periood, hea ujula ja emotsioon," sõnab Kaare edukale hooajale tagasi vaadates. Eriti võimas oli neiu püstitatud 50 m vabalt Eesti noorte- ja juunioride rekord 26.21. Ta parandas noorte rekordit ligi poole sekundiga ning võttis koduse rivaali Kertu Ly Alnekult ka juunioride tippmargi. Märkimisväärne on see, et juunioride rekordeid saab Kaare ujuda kuni 2019. aasta 10. detsembrini mil ta saab 17. aastaseks.

Merli Didvigi näpunäidete järgi harjutav ujuja lootis enne Ungaris peetud võistlust anda endast parima ning ujuda mõne isikliku rekordi. "Olümpiafestival oli minu jaoks esimene suurem võistlus ja ühelt poolt ootasin kõiki neid elamusi ja kogemusi," märgib Kaare. "Siiski ei soovinud ma koondist alt vedada ja tahtsin anda endast parima ning ujuda mõne isikliku rekordi." 

Armastab vett ja ujuda

Ujumises peab Kaare enda tugevaks küljeks asjaolu, et ta armastab vett. "Olen lapsest saati vett armastanud ja kogu aeg tahtnud vees olla. Mind ei ole kunagi pidanud sundima trenni minema, iga päev lähen ujulasse rõõmuga," räägib Tallinna Reaalkoolis õppiv neiu. Enda nõrgemaks küljeks peab piiga, aga asjaolu, et temas puudub sportlik viha. "Treener peab mind kogu aeg utsitama, et pingutaksin, tahan lihtsalt ujuda ning minus pole sportlikku viha ja konkreetseid sportlikke sihte." Kui rääkida tuleviku eesmärkidest, siis kasutab sportlane enda treeneri mõtteväljendust: "Iga sportlane on justkui ruudus või kastis, kus ühel hetkel tulevad ette piirid, millest edasi ei ole konkreetsel sportlasel võimalik areneda. Tahaksin näha enda piire ning paljuks ma tegelikult võimeline olen."

Kaks Kertut üheskoos
Uus lühiraja hooaeg tõotab naiste kroolisprindis tulla põnev. Kaare lükkas pikas basseinis Alneku troonilt ning sarnane stsenaarium võib korduda ka lühirajal. Siiski on mõlemad neiud alles pika sporditee alguses ja huvitav rivaliteet on tegelikkuses juba ka sündinud. "Ma ei pea Alnekut enda rivaaliks, vaatan temale kui ujujale alt ülesse ja imetlen tema pühendmust ja tulemusi," kiidab Kaare enda sõbrannat. "Inimesena on ta väga tore ja peale ujumise on meil ühiseks kireks ka head söögid - suvel sõime maasikaid vahukoorega." 

Kiidusõnu jätkub 14-aastasel ujujal ka enda treenerile Merlile. "Meie treeningrühm on nagu üks pere ja Merli on olnud meiega juba pikka aega, tundes meid läbi ja lõhki. Ta hoolib väga meist ja tahab, et me hästi läbi saaksime ning, et meist kasvaksid normaalsed inimesed. Minuga on tal raske, sest ma ei oska püstitada endale sportlikke eesmärke ja siis püüelda nende poole. Lisaks tahan käia ka laulmas ja tegeleda "miljoni" muu asjaga." Enda iidoliteks basseiniradadel peab noor ujuja sportlasi, kes lisaks headele tulemustele on ka sõbralikud, hoolivad ja meeldivad inimesed.

Treeneri jaoks ideaalne õpilane

Orca Swim Clubis ujuv Kaare ning tema treener Merli Didvig on koostööd teinud juba 6,5 aastat ning treener peab enda õpilast väga soojaks, rõõmsameelseks ning hoolivaks inimeseks. "Oleme koostööd teinud 6,5 aastat ja selle aja jooksul ei ole ma treenerina pidanud teda kordagi sundima ega näinud halvas tujus treeningule tulemas," sõnab eelmisel aastal Eesti parimaks noortetreeneriks tunnistatud Didvig. "See võib tunduda klišeena, aga minu jaoks on ta ideaalne õpilane ning olen väga õnnelik ja tänulik, et mulle on antud võimalus nii suurepärase inimesega koostööd teha."

Kuigi rekordid Euroopa noorte olümpiafestivalil langesid pea iga ujumisega, siis näeb kogenud treener, et arengupotentsiaali on kõiges veel. "Kertu on alles 14-aastane ja arengupotentsiaali on absoluutselt kõiges. See on ka loomulik ja näen selles ainult positiivset, sest on mille arvelt edasi minna." Lisaks peab Didvig enda õpilase üheks suurimaks tugevuseks seda, et Kaare on leidnud endale spordiala, mida ta naudib ja mis talle meeldib. "Ta teeb iga päev trenni, olles õnnelik ja heas tujus, see on kõige eelduseks, et üldse spordis midagi saavutada. Ja see kõik peab tulema sportlase enda seest, Kertus on see rõõmupisik ja säde olemas."

Euroopa noorte olümpiafestivali edu selgitab Didvig järjepideva ja sihikindla tööga. Treener tunnistab, et tema õpilane oli rekorditerohkel võistlusel just vaimselt tugev. "Sportlasena suutis ta oma hooaja tähtsaimat võistlust nautida, oli küps ja väga heas vaimses vormis, minu jaoks oli ta sellest aspektist täiesti uus Kertu" meenutab Didvig. "See üllatas mind enim ja pakkus tegelikult ka suurimat rõõmu ja rahulolu, pean seda tema puhul väga oluliseks, et ta suudaks ka edaspidi võistluseid nautida ja enesekindlalt starti minna."


Nimi: Kertu Kaare
Sünniaeg: 10.12.2002
Klubi: Orca Swim Club
Treener: Merli Didvig
Parimad saavutused: 
Euroopa noorte olümpiafestivali 6. koht (50 m vabalt)
Euroopa noorte olümpiafestivali 12. koht (100 m vabalt)
2x kordne Eesti meister (50 m- ja 400 m vabalt)
22x Eesti noorte meister
Põhjamaade noorte meister (50 m vabalt) 
8x Baltimaade noorte meister
Eesti noorte rekordiomanik 50 m vabaltujumises (25 m ja 50 m ujula)
Eesti noorte rekordiomanik 100 m vabaltujumises (50 m ujula)
Eesti juunioride rekordiomanik 50 m vabaltujumises (50 m ujula)
2016. aasta Eesti parim noorujuja

PÜSIGE LAINEL!

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.