Otse põhisisu juurde

3 suurt ja olulist treenerit Eesti ujumise ajaloos


25. septembril tähistatakse treenerite päeva ja sotsiaalmeedia on täis erinevaid postitusi, kus tänatakse treenereid ühel või teisel viisil. Lahe! Antud päeva tähistamiseks toob PriitSwim välja kolm suurt ja olulist ujumistreenerit Eesti ajaloos erinevatel perioodidel.

Kuigi siia nimekirja saaks ja võiks lisada kümneid treenereid, siis on mõned juhendajad, kes on paistnud teiste seast silma eredamalt kui teised. Siinkohal toome välja kolme erineva ajaperioodi tipptreenerid, kes on spordiala arengusse jätnud kustutamatu jälje.

1. Herbert Rachmann

1905. aastal sündinud Herbert Rachmann oli tõeline multitalent, kes ei piirdunud ainult ujumistreeneri tööga. Noore mehena kuulus ta 1920-ndatel ise Eesti paremikku võrkpallis, korvpallis, võimlemises ja veepallis. Juhendajana sai ta üle Eesti tuntuks lisaks ujumistreeneri ametile ka tänu suusatamise ja kergejõustiku õpetajana.

Rachmann tegutses ujumistreenerina ligi neli aastakümmet. 1936. aasta Berliini olümpiamängudel olid esimeste Eesti ujujatena stardis vennad Egon ja Boris Roolaid, kelle juhendajaks oli just Rachmann. Teda on kirjeldatud kui ereda isiksusena, kelle energilisus, elurõõm, ideederikkus ja sütitamisvõime meelitasid ujumisradadele tuhandeid poisse ja tüdrukuid.
 

Pärast Berliini olümpiamänge tuli oodata 16 aastat, kui taas eestlased olümpiale jõudsid. 1952. aasta Helsingi mängudel osalesid Endel Edasi ja Endel Press, kelle edule pani suuresti aluse just Rachmann. Samuti alustas tema käe all ujumistreeninguid Gunnar Päron, kellest sai hiljem esimene eestlane, kes 100 m vabaujumises alistanud minuti piiri.

Treeneritöö kõrvalt aitas ta kaasa ujumisbaaside rajamisele ja korrashoiule. Oli paljude võistluste initsiaator, korraldaja ja kohtunik. Samuti arendas tantsusporti ning oli tantsuklubi Revalia üks asutajaid. Taevastele ujumisradadele ja tantsusaali lahkus ta 1988. aastal.

2. Siiri Põlluveer

Kui läbi ujumise ajaloo on tavaliselt treeneritena esirinnas olnud mehed, siis 19-aastaselt ujumistreeneri tööle sõrme andnud Siiri Põlluveer tõestas, et ka naised saavad sellel erialal läbi lüüa. Sarnaselt Rachmannile oli ka Põlluveer noores eas mitmekülgne ja tegeles mitme spordialaga nagu võrkpall, korvpall, kergejõustik, kuid süda kuulus ujumisele.

1969. aastal treeneritööga algust teinud Põlluveer tõusis kiiresti enda õpilastega tippu ja 1970. aasta teises pooles olid tema noored ujujad juba Nõukogude Liidu noorte edetabelite tipus. Esimene suurem tabamus tuli 1981. aastal kui Nonna Holm krooniti Nõukogude Liidu noorte meistriks. Seejärel särasid Raily Maalust ja Triin Kitsel, kellest viimane ujus 200 m liblikujumises rahvusrekordi, mis püsis 23 aastat. Toonane aeg oleks andnud tänavu Eesti meistrivõistlustel kuldmedali, mis tõestab, et Põlluveeru meetodid olid ajast mitukümmend aastat ees. 

Põlluveeru fenomen peitub aga tema pidevas ja pikaajalises edus, sest kui ühed sportlased lõpetasid, kasvatas ta peale uue põlvkonna, kes tegid tegusid. Nii kuulubki tema juhendatavate hulka ka 61x Eesti meister ja mitmeid rekordeid ujunud Margus Saia. Muide, 15 aasta ja 210 päeva vanuselt on Saia ka läbi aegade noorim meesujuja, kes startinud lühiraja MMil (1997). 


Sellega siiski Põlluveeru teekond ei piirdunud, sest sai temast Audentese Spordigümnaasiumi esimene ujumistreener ja seal juhendas ta Euroopa ning maailma tippu tänaseni tegusid tegeva Ralf Tribuntsovi ja Martin Allikvee. Üheksa aasta jooksul (2009-2018) viis ta Audenteses Eesti täiskasvanute meistriks lausa 20 erinevat sportlast.

Läbi nelja kümnendi on Põlluveeru õpilased võitnud enam kui 1000 Eesti meistritiitlit. 2018. aastal tippspordist taandunud ujumiskorüfee parimaks omaduseks treenerina oli tema südamlikkus, sest kuigi ta ei kartnud vajadusel teha treeningutel kõva häält, siis oli ta enda õpilaste eest alati väljas kui emalõvi ning toeks igas olukorras.

2019. aastal omistati talle esimese Eesti naistreenerina EKR 8 kategooria ehk temast sai esimene ujumise eliittreener. 2023. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

3. Henry Hein

Tänapäevase generatsiooni esinumbriks ujumistreenerite seas on Henry Hein. Sarnaselt eelnevatele treeneritele tegeles ka Hein mitme spordialaga nooruses ja jõudis riigi meistrivõistlustel kahel korral poodiumile teateujumises.

Eelmise kümnendi alguses treeneritööga algust teinud Hein alustas maast ja madalast ehk õpetas lastele mullide puhumist, seejärel vees hõljumist ning sammu sammu haaval hakkasid tema õpilased aina säravamaid saavutusi püüdma.

Heina rolli Eesti ujumises ei saa mitte ühelgi viisil alahinnata, sest kuigi paljud Eesti treenerid on proovinud viia enda juhendatavad ujumises maailma absoluutsesse tippu, siis on see õnnestunud ainult 34-aastasel Heinal. 2019. aastal algas tal koostöö toona 12-aastase Eneli Jefimovaga, kellega saavutati kuue aasta jooksul olulisi verstaposte Eesti ujumises.

Esimene individuaalne Euroopa juunioride meister ja lõpuks võideti kuldmedaleid kokku seitse (2021-2024). Esimene juunioride maailmameister (2023). Esimene Euroopa lühiraja- (2023) kui ka tavabasseini (2024) meister. Esimene lühiraja MMi medalist (2024). Esimene olümpiamängudel individuaalselt finaali murdnud naisujuja (2024).


Lisaks Jefimovale on Hein enda lühikese karjääri jooksul tippu viinud ka teisi eestlasi: 1500 m vabaujumise Eesti rekordiomanik Mark Iltšišin, Euroopa MV poolfinalist Mariangela Boitšuk, Euroopa juunioride MV finalist Lars Sebastian Antoniak. Ja paljud teised sportlased, kes kodumaal kroonitud vabariigi meistriteks.

Milles peitub Heina edu saladus? Eelkõige töökuses, individuaalses lähenemises ja katsetades aina uusi meetodeid. Ta on oskuslikult ära kasutanud tänapäeva tehnoloogia (internet) ja pannud selle enda kasuks tööle. Olgu selleks erinevad treeningmeetodid üle maailma ning nende üheks sulandamine enda käekirja järgi või enda järjepidev arendamine erinevates maailma paikades. Selle kõige krooniks nimetati Henry Hein Eesti aasta treeneriks nii 2023. kui ka 2024. aastal!

POPULAARSED POSTITUSED

Eesti Ujumisliidul on Leedu meistrivõistlustest väga palju õppida

Hetkel Vilniuses toimuvad Leedu meistrivõistlused teevad silmad ette ka mõningatele suurematele ujumisriikidele, aga eelkõige on siit väga palju õppida Eesti Ujumisliidul, kes on koduseid meistrivõistlusi korraldanud samasuguse malli järgi viimased 20 aastat. 

Taas Eesti rekordini jõudnud Randväli enda tasemetõusust: võrreldes eelmise hooajaga on mul...

Eelmisel nädalalõpul Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel säras 16-aastane Maari Randväli. Kuu aja jooksul kolm täiskasvanute rahvusrekordit püstitanud ujuja rääkis intervjuus PriitSwimile enda tasemetõusu põhjustest, miks ta ei olnud rahul mitmete ujumistega Vilniuses, kõige nauditavamast alast ning järgmisest paarist kuust kuni juunioride EMini.

Riigieksami tõttu finaalist loobunud Kuulpak liigub sihikindlalt suurte saavutuste suunas

19-aastane Oliver Kuulpak tegi Vilniuses peetud Leedu meistrivõistlustel suure arenguhüppe ning on nüüd ühe sammu kaugusel, et alistada karjääri esimene Eesti rekord. Intervjuus PriitSwimile selgitas ta edu tugitalasid, analüüsis uueks tasemetõusuks vajaminevaid elemente ning miks ta loobus Vilniuses 200 meetri kompleksujumise finaalist.

Magusa revanši saanud Salu ujus Vilniuses uuele tasemele

Vilniuses jätkuvatel Leedu meistrivõistlustel näitas teisel võistluspäeval säravaimat tulemust Egle Salu, kes sai ka magusa revanši mulluse juunioride EMi finaali eest. Maari Randväli tõestas, et on liblikujumise mõõnast üle saanud. Oliver Kuulpak ja Aleksei Denissov panid kokku vinge 400 m kompleksujumise. 

Inglismaal treeninguid nautiv Denissov: mulle meeldib, et on selge plaan ja eesmärgid

Inglismaal Plymouthi kolledžis õppiv ja treeniv Aleksei Denissov on enda teisel hooajal Ühendkuningriigis saavutanud uue enesekindluse ning tõusnud Eesti juunioride koondise üheks liidriks. Intervjuus PriitSwimile avab Denissov uue tasemetõusu taga olevaid põhjuseid ja fookust juunioride EMi eel.

Vägevas hoos Randväli ujus juba kolmanda Eesti rekordi sel aastal, rekord ka Iltšišinilt

Vilniuses alanud Leedu meistrivõistlustel oli avapäeval eestlastest edukaim Maari Randväli, kes kohendas taas Eesti rekordit ja tõusis Euroopa U18 hooaja edetabelis kõrgele kohale. Medalini jõudis avapäeval rahvusrekordiga ka Mark Iltšišin.