2010. aastal nägi ilmavalgust Noorte suveolümpiamängud, mis toimuvad järgmisel aastal neljandat korda. Eesti ujujatel on antud võistlusel läinud alati päris hästi ja kahel korral on murtud lausa finaali. 2026. aastal toimuvad võistlused Senegali pealinnas Dakaris.
Viimati toimusid Noorte suveolümpiamängud 2018. aastal. Neli aastat hiljem toimuma pidanud võistlus tühistati seoses covid-19 levikuga, mis potentsiaalselt röövis näiteks Eneli Jefimoval võimaluse võita medal. Järgmisel aastal peetaval spordipeol saavad osaleda ujujad vanuses 15-18 ehk sünniaastad peavad olema vahemikus 2008-2011.
2010. aastal Singapuris peetud mängudel ujus suurepäraselt Pjotr Degtjarjov, kes saavutas 50 meetri vabaujumises üheksanda koha. Edasipääsust finaali jäi teda lahutama vaid kaks sajandikku. Neli aastat hiljem murdis finaali Daniel Zaitsev, kes 50 m liblikujumises pälvis seitsmenda koha.
Zaitsevi seitsmes koht on ka ujujate läbi aegade parim tulemus. Samas finaalis ujus ka eestlastele tuttav Dylan Carter, kes toona pälvis hõbemedali. Samas jättis Zaitsev enda seljataha 9-kordse olümpiamedalisti Kyle Chalmersi. 2014 tegi ajalugu ka Ruta Meilutyte, kes seal võidetud kuldmedaliga jõudis ainulaadse saavutuseni. Nimelt sai leedulanna kokku kuldmedalite kollektsiooni kõikidelt tiitlivõistlustelt - nii noored kui ka täiskasvanud.
2018. aasta mõõduvõtul oli heas hoos Ivan Štšeglov, kes 200 m seliliujumises muukis lahti finaaliukse ja saavutas kaheksanda koha. Ta ujus toona ka Eesti rekordi, mille ta aasta hiljem täiskasvanute MMil veelgi kiiremaks kruttis.
Kuidas kvalifitseeruda?
Dakaris peetavad olümpiamängud toimuvad 31. oktoobrist kuni 14. novembrini, mis tähendab, et kvalifitseerunud ujujatel tuleb kogu enda hooaja plaan ümber teha. Kui muidugi on soov olla elu parimas vormis just sel võistlusel.
Kes järgmisel aastal toimuval võistlusel osalevad on hea küsimus, sest Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ei ole osalemise aegnormatiive veel avaldanud. Siiski saab eelnevate mängude põhjal päris hea eelduse teha, et kuidas protsess välja näeb. 2018. aastal said ühest riigist osaleda maksimaalselt kaheksa ujujat (neli noormeest ja neli neidu). Eesti on saanud lähetada alati minimaalselt kaks mees- ja kaks naisujujat. Võib eeldada, et sarnast loogikat kasutatakse ka Dakaris.
Osalemise üheks tingimuseks on aegnormatiivi täitmine. Suuremates riikides kus A-normatiivide täitjaid palju, siis otsustab paremusjärjestuse kõrgem AQUA punkt parimal alal. Eestlastel on tavaliselt koha koondises saanud A-normatiivi täitjad ning ülejäänud kohad selguvad kõrgema AQUA punkti alusel.
2018. aasta noorte olümpiamängude normatiivid. Vasakul noormeeste normatiivid ja paremal neidude:
Kvalifitseerumise protsess on muidugi veelgi keerukam, aga Eesti kontekstis ei ole kõik detailid nii olulised. Kui Pariisis (täiskasvanute olümpial) osales 854 ujujat, siis Dakaris saab osaleda ainult 328 ujujat ehk normatiivid ilmselt keeratakse päris tugevaks. Eelmiste mängude normatiivide põhjal saame päris hea pildi, et kes Eesti koondisesse kuuluks.
Kes eestlastest osalevad 2026. aasta mängudel?
Teisele naisujuja kohale pretendeerivad eelkõige Ksenia Bažanova ja Polina Sovtsa. Esimene neist on 50 m vabaujumises kirja saanud 26,22 ja Sovtsa 50 m seliliujumises 29,61. Vaadates 2018. aasta normatiive, siis saab olema piiri peal, et kas nende ajad on piisavad A-normatiiviks või mitte. Pigem eeldaks, et normatiivid saavad olema nende aegadest kiiremad, aga see on hetkel ainult spekulatsioon.
Juhul kui mõlemal sportlasel jääb A-normatiivist puudu, siis eelise saab Bažanova, sest Randväli on 50 m seliliujumises kindlasti A-normiga ujuja ja Sovtsal tuleb sel alal startimiseks samuti A-normatiiv alistada. Vaatamata faktile, et Sovtsal on veidi kõrgemad AQUA punktid. Koondiseuksele võivad koputada neidudest veel ka Emily-Pärli Jäärats ja Mirtel Merimaa, aga see nõuab aasta jooksul suuremat arenguhüpet.
Noormeeste seas on seis veidi keerulisem, sest hetkel ühtegi A-normatiiviga ujujat ei ole, mis tähendab, et paremusjärjestuse otsustavad AQUA punktid. Üsna selge liider on hetkel Gerd Johan Lessing enda 1. mail ujutud 400 m vabaujumise tippmargiga 3,59,93 (771 punkti). Talle järgneb Aleksei Denissov 200 m kompleksujumises (716 punkti). Esimesena joone all on Erik Mäesepp 1500 m vabaujumise ponnistusega 16:17,41 (706 punkti), aga kuna seda ala noorte olümpial ei ujuta, siis tema järgmine parim ala on 400 m vabaujumine (4:09,26 // 688 punkti). Juhul kui Mäesepp tahab Denissovit "kinni püüda", siis peaks ta ujuma vähemalt 4:05,86. Lisaks ei ole kavas ka 400 m kompleksujumist.
Potentsiaalsete osalejate ring on seega 7-10 ujuja ümber. Siiski tuleb märkida kahte asja. Esiteks, aegnormatiivide täitmise alguse kuupäev võib olla ka 1. mai. Teiseks, noortel ujujatel on üks aasta väga pikk periood, mis võib sisaldada kasvamist, uut tasemetõusu jne ehk siia ringi võib lisanduda ka mitmeid teisi noorujujaid.
Olenemata sellest, et kes lõpuks Dakari noorte suveolümpiamängudele kvalifitseeruvad, siis Eesti ujujad on igal võistlusel korraliku märgi maha pannud. Loodetavasti ei ole erand ka 2026. aasta ning pikendatakse seda edukat seeriat, mis 2010. aastal Pjotr Degtjarjovi poolt kasvama pandi ja seejärel Daniel Zaitsevi ning Ivan Štšeglovi poolt on jätkatud.