Otse põhisisu juurde

Kuidas Henri Drell on enda teadmata geenius ja mida saavad Eesti ujujad temalt õppida?


Korvpalli Euroopa meistrivõistlustel algas play-off, kuhu eestlastel napilt asja ei olnud. Pärast Eesti koondise kaotust Portugalile on kõik suuremad meediaväljaanded kirjutanud kommentaare ja arvamusi kossutiimist ning eriti on hambusse jäänud Henri Drell. Tegelikult on Drelli näol tegemist geeniusega ning ka Eesti ujujad saavad temalt palju õppida. 

Mängus Portugali vastu, mis otsustas edasipääseja play-offi, tegi 25-aastane Drell minut enne lõppu saatusliku pallikaotuse. Lisada sinna juurde enne EM finaalturniiri tehtud intervjuu Betsafe taskuhäälingus, kus ta kritiseeris Portugali liigat ning pakkus muid huvitavaid tsitaate, siis ongi kossumees jäänud ajakirjanikele hambusse. 

Ega ajakirjanikud rumalad ei ole. Korvpallikoondise tegemised kõnetasid väga suurel hulgal inimesi, selle tõestuseks oli ka siniseks värvitud Riia, ja mõistagi on kõigil enda arvamus Drellist, Eesti võistkonnast ja lõpptulemusest. Seega arvamuslood Drelli suunas on majanduslikult ja emotsionaalselt vägagi õige käik.

Tegelikult on Henri Drell enda teadmata geenius. Kui vaadata ükskõik millist videointervjuud temaga, siis see ei jäta traditsioonilise usutluse muljet, sest Drell ei ole traditsiooniline. Tema vastused ei ole ülemäära sirgjoonelised, reeglina sisaldavad mõnda värvikat võrdlust või tänapäevast fraasi ja ilmselt kõige parem on seda kirjeldada sõnaga - teistsugune. 

Teistsugune ongi põhjus, et miks Drell on geenius. Kui võtame noorte sihtgrupi (kuni 16-aastased), siis nende jaoks on see äärmiselt lahe, kuidas kossumees end väljendab. Estonglish on kõikidel noortel suus ja selline vaba väljendusviis Drelli poolt paneb talle kaasa elama. Ka tema Instagrami enam kui 25 000 jälgijast moodustavad suurema osa noorema generatsiooni esindajad. 

Siis on väga traditsiooniliste tõekspidamistega inimesed, kes rohkem kuuluvad 35+ vanusegruppi. Mitte rääkides kõigi eest, siis paljudele jätab Drell ülbe, ennasttäis ja "tõmba oksad kokku" mulje. Ja see on okei, sest mida Drell ei tee - ei jäta inimest külmaks! See ongi tema suurim pluss, sulle kas meeldib tema stiil või mitte, aga ega ajakirjanikud ei pasunda temast tühjast kohast. Ta toob klikke, on huvipakkuv persoon, tsitaadid tema kohta ei ole ka üksluised ja see loob perfektse tormi veeklaasis. 

Drell on suutnud haarata kõikide sihtgruppide tähelepanu. Natuke võiks teda võrrelda Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, kes ei ole samuti "traditsiooniline" riigi president. Kui panna ritta kõik Eesti tippsportlased, siis tahame seda tunnistada või mitte, Henri Drell on konkurentsitult kõige huvitavam persoon. 

Erinevad ettevõtted, kes soovivad rohkem reklaami enda firmale, on Drelli palkamine ideaalne variant. Isiksuselt on ta juba Eestis nii suur, et kui mõned sportlased hajuvad ettevõtete reklaamide sisse, siis tema paistab sealt välja nagu päike Sahara kõrbes. Ma olen enam kui kindel, et ta ei etenda seda värvikat persooni (ehk vahel meelega võimendab), aga ta on lihtsalt tema ise. See ongi põhjus, et miks ta pakub nii palju kõneainet ja ei jäta külmaks 11-aastast kossufänni ega 61-aastaseid spordikorüfeesid. 

Mida saavad Eesti ujujad Drellilt õppida?

Õppida saavad Eesti ujujad Henri Drellilit vägagi palju. Kui paneme kõrvuti Drelli ja meie tippujujate taseme võrdluses maailma parimatega, siis päris selgelt on ujujad paremas positsioonis. Kui paneme kõrvuti populaarsuse ja sportlasest räägitavuse, siis on ujumise analoogi kasutades kossumees juba finišis, kui ujujad ei ole isegi basseini jõudnud. 

Olles teinud intervjuusid päris paljude (noorte) ujujatega, siis on kolme erinevat tüüpi inimesed: 1) need, kes ei taha vastates eksida mitte ühelgi sammul 2) need, kes üritavad iga hinna eest panna lahedaid ja värvikad vastuseid 3) need, kes jäävad iseendaks ja vastavad südamest, olgu see hea, halb, huvitav või igav. Mitte, et üks või teine variant on õige või vale, sellist asja ei ole, kuid nagu Drelli osas sai eelnevalt kirjeldatud, siis ehedus on see, mis särab kaugele. 

Mõned näited Eesti ujumisest. Olles kuulnud Eesti parima meesjuuniori Siim Kesküla suust kõlanud fraasi "kaigas", siis suurepärane sõnakasutus. Saab tähendada nii head kui halba. Kujutage nüüd olukorda, kui kossukoondises oleks mees, kelle kõnemaneer ja sõnakasutus oleksid Drelliga täpselt samasugused. Ilmselt esimene mõte oleks, et miks ta proovib olla täpselt nagu Drell. Siimu kiituseks, olles teinud temaga mitmeid intervjuusid, siis ta ei suru "värvikust" üle, vaid jääb iseendaks, kus on ka sügavamad mõttekäigud. 

Paljud on minult küsinud, et miks Eesti noorterekordi omanik Gerd Johan Lessing on nii tõsine kogu aeg. Mina vastaksin selle peale, et Gerd võiks selle persoona järgimisega veelgi edasi minna. Esiteks, inimesed räägivad sellest - pluss. Teiseks, see on Eesti kontekstis väga originaalne - pluss. Kolmandaks, selle persoona etendamise taga on palju turunduspotentsiaali - pluss. Jah, Gerd kardinate taga on teistsuguse iseloomu ja natuuriga, aga see ei tähenda, et ta ei ole originaalne.  

Drell õpetab ka seda, et miks on peale rasket kaotust (loe: halba ujumist) oluline tulla kaamerate ette ja anda selgitusi. Mäletatavasti Singapuris toimunud MMil otsustas Eneli Jefimova, peale ebaõnnestunud 100 meetri rinnuliujumise poolfinaali, kommentaare kaamera ees mitte jagada. Peale Eesti kossukoondise suurt kaotust Türgile (64:84), mis oli enne otsustavat Portugali mängu, oli Drell kaamerate ees ja tema käest küsiti: "Kui enesekindel sa oled, et mäng Portugaliga õnnestub võita?"

Kossumees vastas: "Ma olen väga enesekindel enda tiimis ja treenerites." Lühike, konkreetne ja hea vastus. Rohkemat ei olegi vaja, nii lihtne ongi. Seejärel küsiti temalt, et palju sa meediat ja sotsiaalmeediat jälgid turniiri ajal?

"Artikleid ei loe, aga sotsiaalmeediat ikka jälgin. Palju vihakirju tuleb, palju armastuskirju tuleb - kõik on näha," sõnas Drell ajakirjanikule ja lisas, et see kõik motiveerib teda. Isegi peale suurt kaotust suudab ta anda kommentaare, mis ei ole must-valged ja see on atraktiivne. 

Kokkuvõttes ongi originaalsuse vastu raske saada. Kas see meeldib kõigile või mitte, on täiesti eraldi teema ning sellest olulisem peaks olema soov ja tahe jääda iseendaks. See ei tähenda, et ei või võimendada teatud asju siin ja seal - täiesti normaalne. Samas on täiesti normaalne ka see, et alati ei peagi lilla lehmana põllu peal silma paistma. See ei ole kõigile ja ka tagasihoidlikkusel on oma võlu, eelis ning salapära. 

POPULAARSED POSTITUSED

Audentese karikal näitasid parimat minekut Kersa ja Maide

Eile toimus selle aasta esimene suurem võistlus Eestis, kus basseini hüppasid ka mitmed Eesti koondislased. Audentese karika nimelisel võistlusel näitasid kõige paremat minekut Karleen Kersa ja Ilona Maide. Võistlustel ujuti 50-100-200 meetri distantsid ühes ja samas stiilis ning igal alal saavutatud FINA punktid liideti kokku ning selle abil selgitati üldvõitja. Kompleksujumises oli distantside pikkuseks 100-200-400 meetrit.

Mida arvata Rahvusvahelise Ujumisliidu plaanist kasutada lühiraja MMi finaalis 10 rada?

Rahvusvaheline Ujumisliit saatis reedel erinevate meedia väljaannete postkasti pressiteate, kus nad tegid teatavaks mitu otsust. Kõige rohkem vastukaja on leidnud otsus, et kasutada lühiraja MMi poolfinaalides ja finaalides kaheksa raja asemel kümme. Mida sellest ja teistest teemadest järeldada?

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Kotsar õppursportlase elust USA-s: kiire, huvitav ja tegevusi täis

Tänavu ujub USA ülikoolides rekordiliselt palju eestlasi ning lähiajal see number veelgi suureneb. Üheks ujujaks on 19-aastane Karolin Victoria Kotsar, kes on leidnud suurepärase keskkonna Texase Kristlikus Ülikoolis. 

TOP 5: Kes on Eesti kõige mitmekülgsemad ujujad?

Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.

7 vinget fakti Ralf Tribuntsovi maagilisest Eesti rekordist

Ujumise MK-sarja viimasel etapil ja alal Torontos pani Ralf Tribuntsov mängu kõik enda jõuvarud, mis päädis 100 meetri seliliujumises maagilise 50-sekundi piiri alistamise ja Eesti rekordiga 49,92. Uus tippmark tähendab ühtlasi ka mitu vinget saavutust.