Tänavu Eesti Ujumisliidu poolt tekitatud sportlaskomisjon on lühikese aja jooksul olnud vägagi aktiivne ning toonud nüüd lauale mitu uut ettepanekut, mis aitaks ujumisel Eestis areneda. Lisaks kritiseeris komisjon alaliidu vähest initsiatiivi ning tunneb muret spordiala tuleviku pärast.
Sportlaskomisjoni kuulub kuus sportlast - Kregor Zirk, Loreen Ulp, Lars Sebastian Antoniak, Hans Herman Männik, Mihkel Melker Marran ja Veronika Nikiforova. 21. septembril peetud koosolekul panid sportlased pead kokku ja tõid lauale mitu suurepärast ideed, aga tõid välja ka alaliidu puudujääke.
Suurim muudatus puudutab kallite võistlusriiete kasutamist noorte seas. Hetkel puudub Eestis regulatsioon, et kui noored sportlased tohivad kasutada sadasid eurosid maksvaid võistlustrikoosid/pükse. Komisjoni ettepanek oleks seada piirang kuni 11-aastastele tüdrukutele ja kuni 12-aastastele poistele ning põhjuseks tuuakse, et noores eas peaks spordist osavõtt olema nauditav ja mitte varustuse tasemest tingitud.
Antud reeglit rakendavad väga paljud riigid eesotsas näiteks Ameerika Ühendriikidega, aga ka meie naaber Rootsi, seega antud ettepaneku mõju ja efektiivsust on laialdaselt uuritud. Oleks väga kummaline Eesti Ujumisliidu seisukohast, kui seda reeglit ei rakendataks alaliidu egiidi alla kuuluvatel võistlustel, sest antud otsus mõjutaks positiivselt noorujujate arengut, looks võrdsuse ja ei koormaks lapsevanemate rahakotti.
Muutused Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste programmis
Järgmine märgiline samm on seotud Eesti meistrivõistlustega, kus viimastel aastatel ei ole meestel toimunud 800 meetri vaba- ja naistel 1500 m vabaujumist. Sportlaskomisjon leiab, et ei ole ühtegi põhjust miks ei peaks need alad kuuluma tavabasseini Eesti meistrivõistluste kavva.
Alaliidule tuuakse soovitus võtta eeskuju Soome, Rootsi ja Leedu riigi meistrivõistlustest, kus võistlus kestab neli päeva. Eesti meistrivõistlused on juba aastakümneid olnud kolm päeva. Muutuse positiivne mõju laieneks ka kaugemale, sest sportlased harjuksid pikema võistlusprogrammiga ning esindatud oleksid kõik alad, mis on ka olümpiaprogrammis.
Samuti tehakse etteheiteid Eesti karikavõistluste programmi osas, kus kõige pikemaks alaks on 400 meetrit. Koosoleku protokollis rõhutatakse, et see tekitab ebavõrdsuse ja nii ei selgitata Eesti parimat klubi, sest puuduvad 800- ja 1500 meetri distantsid.
Olukorra lahendamiseks pakuti välja korraldada pikemad alad lõunapausi ajal või võistlusosa lõpus, et ei tekiks teistele sportlastele ebamugavat pausi. Samuti lisatakse, et sportlaskomisjon on avatud koostööle alaliidu büroo ja Treenerite Koguga, et luua uus ja põnev formaat Eesti karikavõistluste läbiviimiseks.
Lisaks soovib sportlaskomisjon sisse viia muudatust, kus Eesti koondise varustust kannavad ainult koondisesse kuuluvad sportlased ja neid kantakse ainult võistlustel, kus esindatakse Eestit. Hetkel vabariigi sisestel peetavatel võistlustel võivad koondise mütsi kanda praktiliselt kõik ujujad, sest need on poest kergesti kättesaadavad.
Muudatuse põhjuseks tuuakse välja uue kultuuriruumi loomist, millega austatakse koondisesse pääsenud ujujaid ja mis peaks tekitama suurema tahte sinna pürgivatel sportlastel. Komisjon leiab, et Eesti sisestel võistlustel tuleks kanda ainult oma klubi riideid.
Sportlaskomisjon ootab alaliidult rohkem initsiatiivi
Hiljuti toimunud koosoleku lõpetuseks on sportlased arutanud Eesti Ujumisliidu arengukava. "Hetkel on alaliidu arengukavas kirjas peamiselt hetkeolukorra kirjeldus ja eesmärkide väljatoomine. Konkreetsem plaan eesmärkide saavutamiseks puudub," sõnatakse protokollis.
Sportlaskomisjon lisab, et tunneb muret ujumise kui spordiala kestlikkuse ja taseme tõstmise pärast Eestis. "Soovime näha rohkem initsiatiivi alaliidu poolt ujumise olukorra parandamisel, selle jätkusuutlikumaks muutmisel ja populariseerimisel," märgitakse lõpetuseks.