2028. aasta Los Angelese olümpiamängudele kvalifitseerumine ujumises on sportlastele tehtud äärmiselt keeruliseks ja Eesti ujujatele on mitu halba uudist. Kuigi ametlikku kvalifitseerumise protsessi ei ole veel kinnitatud, siis esialgne dokument on avalikkuse ette tulnud.
Kui varasematel olümpiamängudel on A-normatiiviks, ehk eestlaste jaoks automaatne pääs mängudele, määratud eelmise olümpia eelringide 14. või 16. koha aja järgi, siis Los Angeleses see nii olema ei saa. A-normatiiviks tahetakse määrata Pariisi olümpiamängude stardinimekirja 14. tulemus.
See tähendab seda, et ühe võistluse asemel on arvestatud pooleteise aasta pikkuse perioodi parimad tulemused ehk A-normatiiv muutub hirmkõvaks. Kui Tokyos sai startida 878 ujujat, Pariisis 852, siis Los Angeleses on number 830. Põhjus lihtne. Kuna naiste veepallis lisandub kaks võistkonda, siis ujujatelt võetakse mõned kohad ära.
| Mehed | Ala | Naised |
| 21,72 | 50 VAB | 24,56 |
| 47,86 | 100 VAB | 53,60 |
| 1:45,83 | 200 VAB | 1:57,18 |
| 3:45,46 | 400 VAB | 4:06,20 |
| 7:46,55 | 800 VAB | 8:34,01 |
| 14:51,62 | 1500 VAB | 16:08,65 |
| 53,08 | 100 SEL | 59,65 |
| 1:56,05 | 200 SEL | 2:08,89 |
| 59,27 | 100 RIN | 1:06,10 |
| 2:09,35 | 200 RIN | 2:23,49 |
| 51,14 | 100 LIB | 57,32 |
| 1:54,69 | 200 LIB | 2:08,15 |
| 1:57,54 | 200 KOMP | 2:10,24 |
| 4:11,78 | 400 KOMP | 4:37,35 |
Aprillis rõkkas ujumismaailm, et olümpiale on nüüd 50 meetri vabaujumise kõrval lisatud ka selili-, rinnuli- ja liblikujumine. Nüüd selgus, et olukord nii roosiline ei ole ja uutele aladele kvalifitseerumine saab täiesti uue näo.
Nimelt tahab rahvusvaheline ujumisliit (AQUA) korraldada 2027. aasta sügisel kolm MK-etappi, kus igal etapil on fookuses üks ujumisviis ning ühel võistlusel selgub kuus (!!!) ujujat, kes saavad pääsme Los Angelese olümpiamängudele. Ülejäänud sprindi distantside kohad tahetakse täita sportlastega, kes on olümpiale kvalifitseerunud teistel aladel.
MK-etapil kvalifitseerumine saab olema järgmine: esimesel võistluspäeval toimuvad eelringid, kus selguvad 32 kõige kiiremat ujujat. Sama päeva õhtul jääb konkurentsi alles 16 ujujat. Teisel päeval jääb alles 8 kõige kiiremat ujujat ning kolmandal päeval toimub finaal, kus selguvad kuus olümpiapileti saajat.
Eestlaste jaoks on see halb uudis, sest 2027. aasta MK-etapid saavad olema ilmselt veel kõvema tasemega kui MMid, sest mängus on pääs olümpiamängudele. Juhul kui kuue parema sekka ei pääse ja teistel aladel A-normatiivi ei täida, siis tuleb olümpiamängudest suu puhtaks ujuda. Kuigi Los Angeleses võib tekkida olukord, et sportlased, kes jäid ukse taha, on tunduvalt kiiremad kui need, kes olümpial stardivad, siis limiteeritud kohtade arv on pannud AQUA taoliselt tegutsema.
Mida see kõik tähendab eestlaste jaoks?
Isegi Eesti kaks esiujujat Kregor Zirk ja Eneli Jefimova peavad kõvasti vaeva nägema, et Los Angelesesse kvalifitseeruda, kuid ühel või teisel moodusel stardib kolme aasta pärast igal juhul üks mees- ja naisujuja, sest tahetakse kaasata võimalikult palju riike. Täpsemalt 194.
Zirk on LA 2028 200 meetri liblikujumise normatiivist olnud kiirem kahel korral ja see juhtus Pariisi olümpiamängudel. Jefimova on 100 m rinnuliujumise A-normatiivist olnud tänavu kahel korral nobedam, kuid Singapuri MMil oli veidi aeglasem. Kusjuures nendel kahel alal on ainsana Eesti rekord järgmise olümpia A-normatiivist kiirem.
Kui Jefimova suudab enda praegust taset 50 m rinnuliujumises hoida, siis peaks ta kuue parema sekka 2027. aasta sügisesel MK-etapil mahtuma ja saab kvalifitseeruda ka niimoodi. See on hetkel siiski kauge tulevik. Igaljuhul tuleb mõlemal ujujal olla ülesannete kõrgusel ja väga heas vormis, et A-normatiiv kvalifitseerumise perioodil alistada, mis algab suure tõenäosusega 2027. aasta 1. märtsist.
Uus sprindi kvalifitseerumise protsess ei ole hea uudis Ralf Tribuntsovile, Daniel Zaitsevile ja Egle Salule. Tribuntsovi parimad väljavaated on alistada A-normatiiv (21,72) 50 m vabaujumises, mis annaks talle automaatselt võimaluse ujuda enda põhiala 50 m selili sprinti. Tänavu sai Tribuntsov kirja 22,07. Muidugi on tal võimalus mahtuda ka kuue parema sekka MK-etapil, kuid selle tõenäosus on pigem väike.
Zaitsev ja Salu on samas olukorras. 50 meetri kroolisprint ei ole nende põhiala, vaid vastavalt liblik- ja rinnuliujumine. See tähendab, et nende ainus võimalus Los Angelesse pääseda on läbi MK-etapi, mis vähemalt tänasel päeval ei ole reaalne. Zaitsevil on võimalus suunata end fookus vabaujumise peale, aga tal tuleks enda praegust tippmarki (22,32) kohendada kuus kümnendikku.
Ülejäänud Eesti ujujad peaksid tegema väga suure arenguhüppe, mis nii lühikese ajaperioodi jooksul on pigem ebatõenäoline. Samuti muutus teateujumise võistkondade kvalifitseerumise arv 16 pealt 12-ni, mis tõmbab ka potentsiaalsele teatenelikule vee peale. Siiski võivad riigid teatevõistkonna välja panna, kui on piisav arv ujujaid individuaalselt kvalifitseerunud olümpiale.
Juhul kui peaks juhtuma kõige mustem stsenaarium ehk keegi Eesti ujujatest ei täida A-normatiivi ning ei pääse olümpiale ka läbi MK-etappide, siis üks mees- ja naisujuja valitakse selle järgi, kes on teeninud kõige enam AQUA punkte (v.a 50 m selili-, rinnuli ja liblikujumine) ehk on protsentuaalselt maailmarekordile kõige lähemal.