Otse põhisisu juurde

Tribuntsov hiilgas Helsingis kahe Eesti rekordiga, Tartus taas pikk tehniline paus


Euroopa lühiraja meistrivõistlusteks valmistuv Ralf Tribuntsov avas lühirajahooaja Soomes, kus püstitas kaks Eesti rekordit. Paljud Eesti ujujad kogunesid Tartusse, kus toimub Aura Open Cup ja mille tipphetkeks oli pikk tehniline paus.

Hiljuti 31. sünnipäeva tähistanud Tribuntsov on nagu hea vein, mis läheb ajas ainult paremaks. Helsingis peetud mõõduvõtul ujus ta esmakordselt enda karjääris Eesti rekordi 100 meetri kompleksujumises.

Võimsa esimese 50 meetri (23,15) ujunud Tribuntsovi nõrgimaks kohaks kompleksujumises on rinnuliujumine, kuid lühirajal on võimalus nõrkus ära peita. Nii täpselt ka läks ja kuigi maailma tippudega võrreldes oli aeg tagasihoidlikum, siis sai ta kirja Eesti rekordit tähistava 52,48. 

Sellega ületas ta kaks aastat tagasi Danieli Zaitsevi poolt ujutud tippmargi 34 sajandikuga. Tasub märkida, et Tribuntsovi eelnev tippmark oli numbritega 54,20 ja selle rekordiga võrreldes oli tema distantsi teine pool praktiliselt sama, kuid esimene 50 meetrit lausa 1,6 sekundit kiirem. 

Rahvusrekord langes ka 50 m seliliujumises ja seal ületas Tribuntsov mullu lühiraja MMil enda poolt ujutud tippmargi kahe sajandikuga saades tulemuseks 23,04. Nüüd on Rakverest pärit ujuja nimel 10 kõigi aegade kiireimat tulemust. Mõlemal distantsil pälvis Tribuntsov ka kindlad esikohad. 

Ajaga 23,04 tohiks eestlasel olla mingeid probleeme murda lühiraja EMi finaali. Kaks aastat tagasi oli edasipääsu hinnaks 23,26. Toona saavutas Tribuntsov finaalis seitsmenda koha, ujudes poolfinaalis 23,13 ja finaalis 23,30. Seega hooaja varajases faasis on see vägagi paljulubav märk. 

Järgmised stardid teeb 31-aastane ujuja Põhja-Ameerikas, kui osaleb kolmest etapist koosneval MK-sarjas. Avaetapp peetakse 10.-11. oktoobrini USAs. 

Tartus ilmestas võistlust tehniline paus

Aura ujulas peetaval mõõduvõtul oli avapäeva tipphetkeks ligi 20-minutiline tehniline paus. Antud olukorrad on muutunud Eesti ujumisvõistlustel päris tavapäraseks nähtuseks, sest eelmisel hooajal nägime sarnast asja nii Eesti karikavõistlustel kui ka riigi meistrivõistlustel, kus jäeti kogu võistlusosa ära. 

Mitu kohapeal viibijat treenerit kirjutasid PriitSwimile ja sõnasid, et neid häiris ka võistluse alguse aeg. Nimelt pidi juhendi järgi laupäeval võistlus algama kell 11:00, kuid start anti mitu minutit varem. Kuigi pealtnäha on tegemist iluveaga, siis ujujate jaoks on iga minut enne starti kriitilise tähtsusega. 

Nii mõnigi naisujuja ei olnud veel jõudnud võistlustrikood selga panna kui sportlased kamandati stardipukkide taha. Üks treener sõnas tabavalt, et võistlusjuhendi järgi ei olegi mõtet võistlust korraldada, sest see on lihtsalt paber laual.

Tulemuste poolest jäi Aura Open Cupi avapäev võrdlemisi tagasihoidlikuks, kuid suuremas jaos on tegemist siiski lastevõistlusega, kus kohal ka mõned täiskasvanute klassi sportlased. Parima tulemuse eest hoolitses Gerd Johan Lessing, kes 200 m vabaujumises sai kirja 1:51,16. Teine võistluspäev jätkub pühapäeval. 

POPULAARSED POSTITUSED

7 tähelepanekut Eesti ujumise meistrivõistlustest

Eesti meistrivõistlused on nüüd juba möödanik ning medalid on enda omanikud leidnud. Tartu basseinis püstitati ka mõned rahvusrekordid, kuid maailma tippklassi tulemused jäid seekord riiulisse. PriitSwim valis välja 7 tähelepanekut tänavustest ujumise meistrivõistlustest.

5 säravat Eesti noorujujate sooritust, mis väärivad rohkem tähelepanu

Eesti ujujatel on aasta 2026 alanud võrdlemisi edukalt. On püstitatud käputäis rahvusrekordeid ja ujutud Euroopa tippu kuuluvaid tulemusi. Need resultaadid on saanud piisavalt eetriaega sotsiaalmeedias ja ka mujal, kuid PriitSwim toob Teieni nüüd säravad noorujujate sooritused, mis väärivad rohkem tähelepanu. 

TOP 10: Enim Eesti meistritiitleid võitnud ujujad

Sellel laupäeval algavad 98. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused ning meie tippujujad üritavad enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Kolm päeva kestvatel võistlustel jagatakse täiskasvanute hulgas välja 21 medalikomplekti. Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Allolevast tabelist leiad kümme enim Eesti meistritiitleid võitnud sportlaseid, tasub märkida, et arvesse lähevad ka teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedalid.

SUUR ÜLEVAADE: Eesti ujujad olümpiamängudel

Eesti ujujad võistlesid esimest korda olümpiamängudel 1936. aastal Berliinis, seal esindasid Eestit vennad Boris ja Egon Roolaid. Alates 1936. aastast on olümpiamängudel startinud 29 eestlast.

TOP 10: Kõige edukamad ujujad olümpiamängudel

Iga võidetud medal olenemata sportlikust tasemest on suurepärane. Imeliseks saavutuseks muutub see kui medal on võidetud olümpiamängudel. Ujujate üheks plussiks (ja ka needuseks) on olnud asjaolu, et distantse on palju, mis tähendab ka suurt medalite hulka.

Riia Sprindi avapäeval teenisid eestlased 10 medalit, Bažanova oli lähedal Eesti rekordile

Reedel algas Lätis juba 13. korda peetav Riia Sprint, kus tänavu lööb kaasa enam kui 400 ujujat kuuest erinevast riigist. Eestlasi on võistlustules 22 ning nende seas ka mitmed juunioride- ja täiskasvanute koondislased, kes avapäeval pälvisid kokku kümme medalit.