Eestis on läbi aegade olnud mitmeid ujujaid, kes on säranud rohkem kui ühes ujumisviisis. Kuid kui hakata tõsiselt mõtisklema, et kes võiks olla Eesti kõige mitmekülgsem ujuja läbi aegade, siis võib pähe karata kohe paar nime.
Esiteks on vaja selgeks teha, et mis mõõdupuu järgi arvestus käib. Üks võimalus oleks kasutada AQUA punkte (1000p = maailmarekord) ning liita kõikide olümpiadistantside punktid kokku. Selles plaanis on suur auk sees, sest kui mitmekülgne sportlane ei ole näiteks 3-4 ala ujunud, siis kaotab ta rohkelt punkte ja reaalselt sellele tiitlile ei pretendeeri.
Teise võimalusena võiks kasutada kompleksujumist. 200- ja 400 meetri kompleksujumise resultaatide liittulemus või liita kokku kahe ala AQUA punktid. Siiski on kompleksujumine nii spetsifiiline ujumisviis, et kuigi seal on kõik neli ala sees, siis "karistaks" see ujujaid, kes on teistel aladel mitmekülgsed, kuid kompleksis omavad näiteks ühte nõrka ala.
Mitmekülgsuse hindamiseks olen kasutanud Eesti kõigi aegade TOP 10 edetabelit. See on hea mõõdupuu kahel erineval põhjusel: 1) kuna selgitame välja Eesti kõige mitmekülgsemat ujujat, siis mahtudes ühel või teisel alal kümne parema sekka on päris hea indikaator, et oled kiire ja mitmekülgne. 2) Omades üks, kaks või kolm nõrka ala ei pane põntsu mitmekülgsuse hindamisele (erinevalt AQUA punktidest).
Olgu kohe ka ära mainitud, et naisujujaid selles tabelis ei ole. Sest kui otsime Eesti kõige mitmekülgsemat ujujat, siis ei saa meestel ja naistel olla erinev mõõdupuu ehk kaks erinevat tabelit, mille järgi arvestus käib. Seega Eesti kõigi aegade edetabel on absoluutarvestuses ja kahjuks füsioloogia siin naiste kasuks ei räägi. Tulevikus saab lugeda ka kõige mitmekülgsemate naiste edetabelit.
Enne veel kui läheme viie kõige mitmekülgsema ujuja juurde, siis ülevaade, et kuidas paremusjärjestus koostatakse. Iga ala, kus sportlane mahub Eesti kõigi aegade TOP 10 edetabelisse annab ühe punkti. Juhul kui ujujate punktisumma on võrdne, siis eelise saab sportlane, kellel on rohkem edetabeli number üks kohti, kui see on viigis, siis kaks jne.
5. koht - Daniel Zaitsev
Tabeli viiendalt realt leiame hetke Eesti ühe parima sprinteri Daniel Zaitsevi, kes on Eesti kõigi aegade TOP 10 edetabelis esindatud kuue erineva alaga. Kuigi Zaitsev on viimased 10 aastat kodumaal valitsenud 50 meetri liblikujumist, siis tema ampluaa on tegelikult vägagi lai.
Näiteks 50/100 m vaba-, 100 m liblik- ja 50 m seliliujumises asetseb Zaitsev teisel positsioonil ehk ei ole olukord, kus ta vaevu end esikümnesse sisse kriibib. Tasub ka märkida, et kõigil eelmainitud neljal alal on ta ühel hetkel hoidnud enda nimel ka Eesti rekordit. Seega kui koostada tabelit, et mitmel erineval alal on sportlane rahvusrekordi ujunud, siis leiaksime Zaitsevi veelgi kõrgemalt positsioonilt.
Mis on kindlasti üllatav on see, et Zaitsev on 200 meetri vabaujumises saanud kirja 1:52,56, mis annab talle üheksanda koha. See aeg pärineb 2022. aastast, kui praegu 27-aastane ujuja treenis teise süsteemi järgi. Ainus ujuja peale Zaitsevi, kes veel 50-100-200 meetri vabaujumise tabelites on Siim Kesküla.
Tuleb veel ka lisada, et kuue erineva alaga on edetabelis ka Kaspar Helde. Aga kuna tie-breaker oli Zaitsevi kasuks, siis haaras tema ka viienda positsiooni. Kuid kindlasti tasub Helde mitmekülgsus ära märkida.
4. koht - Ralf Tribuntsov
Kohati tundub, et Ralf Tribuntsov ja Zaitsev on nagu sokk ja saabas. Sel aastal on nad kolmel 50 meetri distantsil hõivanud kohad 1-2. Sarnaselt Zaitsevile on ka Tribuntsov edetabelis esindatud kuue erineva alaga, kuid kuna esikohti on tal rohkem, siis saab ta auväärse neljanda koha.
Tribuntsovi resümee on päris korralik. Neljal alal (50/100 vaba- ja seliliujumine) hoiab ta esikohta ehk Eesti rekordit. 50 meetri liblikujumises on Zaitsevi järel teisel positsioonil. Kuues ala on peagi 31. sünnipäeva tähistaval ujujal 100 meetri liblikujumine. Selle alaga on Tribuntsovil päris huvitav suhe.
Ta oli esimene Eesti meesujuja, kes alistas sel alal 54-sekundi piiri ja hoidis paar aastat enda nimel ka Eesti rekordit. Siiski on see alati olnud Tribuntsovi jaoks kõrvalala, kuid unistada juu võib, et mis võiks tema lagi sel alal olla. 2014. aastal ujutud 53,79 annab talle Eesti kõigi aegade edetabelis kuuenda positsiooni ja üsna vähe tõenäoline, et ta esikümnest järgmise viie aasta jooksul välja puksitakse.
3. koht - Armin Evert Lelle
Edetabeli kolmanda koha omanik Armin Evert Lelle võib esmapilgul tunduda üllatavana, kuid lähemal vaatlusel selgub, et Lelle tõepoolest ongi üks Eesti mitmekülgsemaid ujujaid. Esikümne tulemusi on tal kokku seitse.
Tänaseks tippujumisega lõpparve juba teinud Lelle tegi läbimurde seliliujumises ja mõistetavalt on ta tabelis kõigi kolme seliliga. 100- ja 200 m seliliujumises on ta kõigi aegade teine mees ja nendest lühemal maal jäi teda 2021. aastal rahvusrekordist lahutama vaid viis sajandikku.
Mida aastad edasi, siis seda laiemaks muutus ka Lelle alade valik. Lisaks kolmele seliliujumise distantsile on ta esikümnes ka kõigi kolme (50-100-200 m) liblikujumisega. Ta on muide ainus Eesti meesujuja, kes taolise kübaratrikini jõudnud.
Seitsmenda alana murdis ta tabelisse 200 m kompleksujumises, kus ajaga 2:05,02 on ta kõigi aegade edetabeli kolmas mees. Vägagi unikaalsed alad, kuid 29 korral Eesti meistriks kroonitud vägilane on jätnud endast Eesti ujumisse maha märkimisväärse jälje!
2. koht - Martin Liivamägi
Erinevate tabelite ja parameetrite järgi saaks Eesti kõige mitmekülgsemaks ujujaks nimetada ka Martin Liivamägi. 2017. aastal ujumisprillid varna riputanud Liivamägi hoiab enda nimel 200 m kompleksujumise rahvusrekordit ning lähimad ohustajad on hetkel enam kui viie sekundi kaugusel.
Kui kasutada sissejuhatuses mainitud parameetrit, et liita 200- ja 400 m kompleksujumise tulemused kokku, siis võtaks Liivamägi esikoha. 400 meetri distantsil on ta hoidmas teist positsiooni, kuid nii mõnegi üllatuse võivad pakkuda teised tema alad, sest sarnaselt Lellele on ta seitsmel erineval alal esikümnes.
2012. aasta olümpiamängudel ka 100 meetri rinnuliujumises startinud Liivamägi on tabelis mõistagi kõigi kolme rinnuli distantsiga. 200 meetri rinnuliujumises oli tema nimel üle kolme aasta ka Eesti rekord ja lühiraja EMil jõudis ta sel distantsil finaali.
Järgmise kahe alaga, 100 m liblik- ja seliliujumine, on samuti põnevad taustalood. 2010. aastal oli ujumismaailmas suur nihe, sest keelustati täispikad ujumistrikood. Selle aasta suvel ujus Martin Liivamägi liblikujumises Eesti rekordi 54,33, mis püsis neli aastat, kuni eelmainitud Tribuntsov selle üle ujus.
Ehk veidi üllatavalt on Liivamägi esikümnes 100 m seliliujumises, kuid ta oli ka sel alal ühel hetkel Eesti üks parim. 2009. aasta MMil ületas ta Ilmar Ojase 17 aastat püsinud Eesti rekordi (57,08) kaheksa sajandikuga, kuid samas vahetuses ujus veel kiiremini Andres Olvik (56,37) seega rekord läks tema nimele. 2025. aastal olid vaid kaks meest Liivamägi toonasest ajast 57,00 kiiremad.
1. koht - Kregor Zirk
Edetabeli esimese koha hõivab Kregor Zirk, kes 17-st individuaalsest distantsist on esikümnes lausa kümnel erineval alal. Edetabeli esimene ehk Eesti rekordi valdaja on ta neljal erineval distantsil (200-400-800 m vaba ja 200 m liblikat). Koos Tribuntsoviga jagavad nad individuaalsete Eesti rekordite esikohta.
Seejärel on tohutult palju erinevaid alasid, kus Zirk on esindatud. Alustame 50- ja 100 m liblikujumisega. Väheteada fakt, et Zirk hoidis 2016. aastal paar kuud enda käes 50 m liblikujumise Eesti rekordit, samal aastal ujus ta ka tänaseni kehtiva isikliku rekordi (24,02), mis andis juunioride EMil pronksmedali.
Ka 100 m liblikujumises on tema kaela riputatud juunioride EMi pronksmedal. 2016. aastal võttis ta Tribuntsovilt selle ala rahvusrekordi ja viis tippmargi esmakordselt alla 53-sekundi (52,83). Lõpuks oli Eesti rekord Zirki käes veidi üle viie aasta ja rekordi ujus ta neljal erineval korral.
Ainuke ujumisviis, kus Zirk esikümnes ei ole on rinnuliujumine. 200 meetri selili- ja 400 kompleksujumises on ta kaheksandal positsioonil. Üllatav võib olla just kompleksujumise koht, aga endiselt on tema nimel Eesti U14 rekord 400 m kompleksi distantsil.
Tabelisse mahub ta veel ka 100- ja 1500 meetri vabaujumises. 2015. aastal ületas ta enam kui 32 aastat Ivar Stukolkini nimel olnud 1500 meetri rekordi, mis tänasel päeval on edetabeli neljas tulemus. Ja pärast 2015. aastat ei olegi Zirk tavabasseinis seda ala ujunud. Ainulaadne on ka asjaolu, et Zirk on ainuke mees, kes on nii 100- kui ka 1500 m vabaujumises esikümnes esindatud.
Arvestades fakti, et Zirk on tabelis esindatud nii 50 meetri sprindi kui ka kõige pikema basseinialaga (1500 m) ning neljas erinevas ujumisviisis, siis saab väita, et ta on Eesti kõigi aegade mitmekülgseim ujuja 2025. aasta seisuga!